Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.-9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.
Parandusõppe tunnid on õpilastele, kellel esinevad:
spetsiifilised õpiraskused s.o. raskused kuuldu-, nähtu- ja loetu mõistmisel, olulise leidmisel, kogemuste kasutamisel uutes olukodades, süsteemide loomisel ja kasutamisel ning info töötlemisel, raskused lugema õppimisel, lugemisel ja tekstiloomel, raskused kirjutama õppimisel ja kirjutamisel, raskused arvutama õppimisel, arvutamisel, tekstülesannete mõistmisel ja baasoskuste omandamisel.
emotsionaal- ja/või käitumisraskused s.o. raskused isiksuse arengul. Esinevad isiklikud probleemid ning sotsiaalsed probleemid ja/või koolivaenulik hoiak.
tervisliku seisundi häired – somaatilised haigused ja haigusjärgsed seisundid.
Õpilasele määratakse parandusõpe aineõpetaja soovitusel.
Parandusõppe tundidest osa võtvate õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse ainetundides, arvestustöödel ja eksamitel hindega “3” juba siis, kui 35% tööst on sooritatud.
Tunnid on jaotatud eesti keelele ja matemaatikale.
Eesti keel- eesti keele materjalil, eesti keele võtetega.
Matemaatika- matemaatika materjalil, matemaatika võtetega.
Parandusõppe õpetaja töö eesmärk on toetada õpetamist tundides, aidata kujuneda õpilasel isiksuseks, kes tuleb toime õppimise ja tööga ning tutvustada oma töö võtteid lapsevanematele.
Õppesisu on suunatud õpilase psüühiliste protsesside arendamisele ja erinevate ülesannete täitmise õpetamisele.
Parandusõppe tund on õpilaste taju, tähelepanu, mälu, kõne, mõtlemisoperatsioonide, iseseisvuse, enesekontrolli, õpioskuste arendamine ja kujundamine spetsiaalsete võtete ning ainealase materjali kaudu.
Erimetoodilisi võtteid kasutades kujundame lugemis- ja tekstiloomeoskust, lugemistehnika omandamist, teadlikku lugemist ja tekstide analüüsimist ning õigekirja- ja enesekontrollioskusi.
Arvutamisvilumusi kujundame asju tehes, seejärel juba teades ja lõpuks neist aru saades. Parandusõppes lähtume õpilase individuaalsusest, määrates taseme kust alustada, arendame õpilasi tegevuses, õpetame reeglitest kinni pidama, liigume edasi järk-järgult ese → mudel → pilt, joonis → sõna → mõiste, arendame rütmitaju ja motoorikat. Arutleme ja analüüsime tulemusi.
Tunni struktuur
Sissejuhatav etapp: taju, tähelepanu, mälu arendamine
Analüüsi sünteesi, iseseisva töö ja enesekontrolli arendamise etapp
Aktiivse õppimise/ arenduse etapp
Rakendamise/ harjutamise etapp: järjestamine, lugemine, kirjutamine, tekstülesannete lahendamine
Kokkuvõttev etapp- hinnang, analüüs, mälu, põhivara kordamine
Õpetaja ülesanded
Uuringute abil ning koostöös spetsialistidega parandusõpet vajavate õpilaste väljaselgitamine ja vaatluskaardi täitmine.
Tunnetusprotsesse ja õppimisvõimekust parandavate tundide läbiviimine.
Lapsevanemate nõustamine.
Dokumendid
1. Vaatluskaart
1.1. Rühma kuuluvate õpilaste kirjeldus (tunnetustegevuse iseärasused: taju, tähelepanu, kõne, mälu, analüüsi-, sünteesioskuste iseärasused)
1.2. Emakeele jõudluse iseärasused
1.3. Matemaatika jõudluse iseärasused
2. Parandusõppe plaan
2.1. Parandusõpperühma kuuluvate õpilaste kirjeldus
2.2. Õpetaja tööplaan, milles on tunni toimumise aeg, problemaatiliste oskuse arendamine, kinnistavad reeglid/mõisted, psüühiliste funktsioonide arendamine, sotsiaalsete oskuste arendamine, nädalatundide liigitus
3. Õpilase arengu jälgimise kaart
Taimi Leidt
parandusõppe koordinaator
telefon: 7361686