Ootame osalema autismispektri häirega poisse ja tüdrukuid vanuses 8-16 aastat huviringis “Tantsuteraapia autismispektrihäirega lastele ja noortele”.

Koht: Miina Härma Gümnaasiumi aeroobikasaal (J.Tõnissoni 3, Tartu)

Toimumisaeg: 30. jaanuar 2016 kell 11.00

Esimene proovikord on tasuta.

Teraapias osaleda soovijatel palun endast teada anda Tartu Autismiühing, Marianne Kuzemtšenko (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel 511 9685).

tantsuteraapia

Autism Movement Therapy® on loodud eripedagoogika magistri, tantsija ja autistide hariduse eksperdi Joanne Lara (M.A.) poolt.

AMT tantsuteraapia eesmärgiks on ÄRATADA TERVE AJU ning võimaldada inimestel end oma kehades hästi tunda ja end väljendada. See on välja töötatud autistlike laste erinevate võimete arendamiseks, kuid on kasulik ka kõigile teistele.

Kuidas AMT toimib? AMT trennis osalemine stimuleerib aju mõlemat poolkera üheaegselt, mistõttu aitab muuta info liikumist ajus ladusamaks. Muusika kuulamine, rütmi tajumine ja oma keha liikumise sobitamine sellesse,  tantsuliigutuste nägemine, meeldejätmine ja jäljendamine oma kehaga, kiikuvate liigutuste tegemine, mis nõuab tasakaalu pidevat taasleidmist, osades harjutustes ka liigutustega samaaegselt hääle kasutamine – need kõik stimuleerivad üheaegselt erinevaid aju piirkondi. See sunnib kasutama mõlemat ajupoolkera ja regulaarse stimuleerimise tulemusena tekivad aju erinevate osade vahel nö sissekäidud rajad, mida mööda info hakkab aja jooksul järjest hõlpsamini liikuma.

Lastele, kel on keeruline end kõnes väljendada, on see trenn väga mugav võimalus end väljendada läbi muusika ja liikumise. Lisaks aitavad muusika ja tants reguleerida meeleolu. Muusikal ja tantsul on väga suur mõju sellele, kuidas me mõtleme ja infot töötleme.

AMT tulemusena on täheldatud arengut peamiselt järgmistes aspektides:

  • sotsiaalsed oskused, kontaktivõime
  • õppimisvõime ja mälu
  • ruumiline orienteerumine
  • koordinatsioon
  • verbaalsed oskused
  • loovuse väljendamine
  • enesekindlus

AMT tantsuteraapia trennis:

  • kasutatakse vasakut ajupoolkera tantsuliigutuste meeldejätmiseks ja sõnaliseks väljendamiseks;
  • kasutatakse paremat ajupoolkera muusika kuulamiseks, treeneri poolt näidatud liigutuste visuaalseks töötlemiseks, ruumiliseks orienteerumiseks ja oma liigutuste loomiseks;
  • kasutatakse kahe ajupoolkera vahelist silda oma kehaga tantsuliigutuste jäljendamiseks;
  • on lõbus! :)

Lapsevanemad on teretulnud koos lastega osalema!

AMT tantsuteraapia viib läbi Gerda Matvere , AMT seansside ja trennide sertifitseeritud läbiviija Eestis.

Jagame teiega ka kahe lapsevanema kogemusi tantsuteraapias osalemise kohta.

9-aastase tüdruku ema:

Minu arvamuse kohaselt teist samalaadset teraapiat Tartus pole. Olen lapsega selles grupis käinud peaaegu 1,5 aastat ja kogen selle positiivset mõju nii oma lapse arengule kui ka grupikaaslastele.

Oma lapse arengus näen et Ta:

  • keha tunnetus, koorinatsioon on oluliselt paremaks läinud. Ta suudab ringis teha harjutusi ilma teistele otsa jooksmata (1,5 aastat tagasi see polnud üldse võimalik);
  • jõuab teha harjutusi pikemalt kaasa, peaaegu teraapia lõpuni;
  • keskendumine tegevusele on parem;
  • arenenud on rütmitunnetus;
  • vähenenud on kehaline pinge;
  • loomingulistes harjutustes on loovam;
  • grupis tehes püsib oluliselt paremini tegevuses, ei jookse ringi.

Minu hinnangul on teraapias osalejad kõik tublisti edasi arenenud.

13-aastase tüdruku ema:

Esimeses proovitrennis ta kuigi palju kaasa ei teinud. Kolmandiku aega uitas üldse trennisaalist väljas mööda maja ringi. Aga tundis ennast väga hästi. Ja tahtis järgmisel korral tagasi. Teises trennis tegi ta juba rohkem kaasa. Umbes poole ajast TEGI KAASA! Võimalik, et peab olema ühe autismiga lapse lähisugulane, et selle erilisust mõista :) Tal on oma lemmiklaul „Happy“. See lugu oli ka treener Gerda lugude valikus. Selle pala ajal tantsis ta koos teistega esimesest tunnist saadik. 

Mulle meeldib väga treeningu sisu. On füüsist ja koordinatsiooni arendavat tantsu, kiiremat ja aeglasemat. Ja minu jaoks alguses ootamatu, aga väga hea on osa, kus lapsed (tegelikult vanemad ka) istuvad ringis ja näitavad üksteisele ette tegevusi ja häälitsusi, mida teised siis järgi teevad. Tõesti väga hea viis julgustamaks autistlikke ja ka lihtsalt häbelikke lapsi. Veel meeldib mulle see tunne, et seal käivad inimesed, kes mõistavad neid lapsi ja on autismiga seotud probleemidega kursis. Treener Gerda oskab samuti väga hästi nende lastega olla. Vahel trennis ette tulevaid keerulisi olukordasid lahendab ta lihtsalt ja oskuslikult. 

Edasistes treeningutes on ta aktiivne osavõtt olnud kord väiksem, kord suurem, siiski aina paremuse poole liikudes. Alles on see, et üsna tihti utsitan teda ise: „Tee kaasa!“ ja siis ta teeb ka. Aga varasemast rohkem tantsib ta omal algatusel. Osaleb juba paremini ka teistele ettenäitamise ja teiste laste järgimise osas. Tantsuteraapia on tegevus, mida ta alati juba nädal ette rõõmuga ootab. On hea tunne, et tal on olemas oma trenn nagu „tavalistel“ lastel.

 

 

19. veebruar 2016

Tartu Herbert Masingu koolis (Vanemuise 33). Vaata asukohta.

Kutsume Sind kaasa mõtlema kiindumushäire esinemisest Eesti ühiskonnas: kuidas seda ära tunda ning milliste praktiliste nippide abil sellele piir panna.

„Kiindumushäirega laps on erivajadusega selles mõttes, et tal puudub võime pidurdada või muuta tunnet või impulssi, kui see on kord tekkinud. Selline laps ei suuda emotsionaalset energiat kaua endale hoida ega stabiliseerida. Selle tagajärjel on aja-, ruumi- ja proportsioonitaju ning sihtide suunad olemas vaid väga algelisel kujul ning kindlasti mitte sellisel tasemel, nagu seda eeldavad hooldajad.“
(Rygaard, 2014. Kiindumushäirega laps.)

Kolmapäeval, 20.01 toimub järjekordne jalgpalli võistlus 7.-12. klasside õpilastele ja õpetajatele.

Oleme jõudnud selle õppeaasta teise võistluseni algusega kell 10.00.

Võistkondade registreerimine leiab aset Stuudiumis.

Võistkonna suurus 5+1 (5 mängijat + väravavaht).

Lubatud on võistkondi moodustada klassipõhiselt (7. klassid; 8. klassid; segavõistkonnad)

Täpne võistluste ajakava sõltub võistkondade arvust.

Küsimuste korral pöörduda kehalise kasvatuse õpetajate poole.