2014. aastal alustasime pilootptojektiga Pikaajaline rehabilitatsiooniteenus raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis on mõeldud kompleksse probleemistikuga lastele, kellele olemasolevad tugimeetmed pole mõjunud ja kes vajavad abisaamiseks pikemaajalist rehabilitatsiooniteenust. Eestis puudus nimetatud lastele mõeldud integreeritud teenus ning sihtrühma vajadusi ei kata ka teised teenused. Puudus vajaduspõhine lähenemine ning kompaktne ja kompleksne teenus lastele, kellel on diagnoositud psüühika-ja käitumishäired ning kellel on lisaks kaasuvaid sotsiaal- ja õpiprobleeme.

Teenust osutatakse vabatahtlikkuse alusel ja see koosneb kolmest vormist: ööpäevaringne, päevane ja järeltoetus. Ööpäevaringse rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks tegutseb kooli kõrval Pepleri Ravikodu. Järeltoetust teostab rehabilitatsioonimeeskond lapsele süsteemset kahe kuu jooksul peale teenuselt lahkumist.

Teenuse osutamise kestus ja maht on vajaduspõhine ning sõltub diagnoositud häire raskusastmest. Teenuse vajadus hinnatakse rehabilitatsioonimeeskonna poolt (kuhu kuulub ka lastepsühhiaater).

Pikajaalise rehabilitatsiooni meeskonna liikmed

Pikaajalise rehabilitatsiooni meeskonda kuuluvad:

Sotsiaaltöötaja: Maia Markus ja Tiina Kallavus

Psühholoog: Karin Lätt, Karmen Linnamägi

Eripedagoog: Laura Sünter, Maire Mällo, Irene Sargla

Pedagoog: Külli Volmer

Füsioterapeut: Kairi Kaare

Arst: Anne Daniel-Karlsen

Psühhiaatria õde: Marge Sägi

Pereterapeut: Kaisa Põld

Ratsutamisterapeut: Tuuli Bürkland

Kellele on teenus suunatud?

Uus teenus on suunatud koolikohustuslikus eas olevatele raske ja püsiva psüühika- ja käitumishäirega lastele või noorukitele, kellel on diagnoositud psüühikahäire (F10-F19, F30-F39, F40-F49, F50-F59, F80-F89, F90-F98). Teenusele saab suunata vaid vabatahtlikkuse alusel. Teenuse sihtrühma ei kuulu vaimse alaarenguga lapsed (F70-F79 Vaimne alaareng).

Eesmärk on tingimuste loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades nende hariduse omandamist turvalises keskkonnas ja toimetulekut täiskasvanueas.
Lisaks sotsiaalsete toimetulekuoskuste suurendamisele omandab laps põhiharidust ning täidab koolikohustust. Õpe integreeritud teenusel toimub põhikooli riikliku õppekava alusel.

Teenuse teostamine

Kogu tegevus toimub miljööterapeutilistel, eripedagoogilistel, sotsiaalteraapilistel põhimõtetel rajatud elu-, õppe-, teraapia- ja tööõppekeskkonnas, mille eesmärgiks on haigusseisundi ja toimetuleku komplekssem diagnoosimine, selle ravimine või leevendamine, ohustava kroonilise puude ärahoidmine/vältimine ning lapse toetamine individuaalselt kohandatud sotsiaal-, ravi-, õppekeskkonna ning elukutsevalikulise suuna kaudu.

Lapse toetamisel on keskne roll regulaarsel koostööl lapse varasemas igapäevaelus ümbritsevate inimestega (perega, kooliga, sõpradega jne), elukohajärgse sotsiaalsüsteemiga ja teenuseosutaja rehabilitatsiooniplaani eest vastutava isikuga, mis tagab kestvama tulemuse saavutatu rakendamisel pärast teenusel viibimise aja lõppemist. Koostöö eesmärgiks on last ümbritsevatele isikutele (pere, klassikaaslaste, sõprade jt. lapse poolt valitud lähedastele) info andmine ja selgitamine lapse haiguse/seisundi olemusest ja abistamise võimalustest.

Teenuse jooksul toimub tegevus kolme keskkonna kaudu:

  1. elukeskkond;
  2. õppekeskkond;
  3. teraapiakeskkond.

Kõik tegevused nendes keskkondades on omavahel läbipõimunud ning toimivad ühtse tervikuna. Igapäevane tegevus baseerub individuaalsel lähenemisel, milles kasutatakse nii analüütilise-, süsteemse- kui ka käitumis- ja miljööteraapia meetodeid. Terviklikud miljööteraapilised lähenemisviisid määravad lastele teenusel viibimise jooksul sotsiaalsed raamid, millesse kuulub nii igapäevaste elamisoskuste kujundamine, sotsialiseerumine grupikaaslastega ning päeva-, nädala- ja aastarütmi struktureerimine.

Elukeskkond

Tuvastatud ööpäevaringse teenusevormi vajaduse korral elab laps teenuseosutaja poolt korraldatud eluruumides, mis vastavad laste majutamiseks kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Laps elab teenusel olles talle eraldatud toas, soovitavalt ühe kuni kahekohalises. Sotsiaalsete oskuste harjutamiseks ja arendamiseks moodustavad asutuses olevad lapsed rühmad, kuhu kuulub kuni neli last.
Tugiisik toetab last individuaalselt ning aitab tal leida toimivaid lahendusi teenusel viibimise ajal igapäevaelus ning hoiab regulaarselt sidet lapse seadusliku esindajaga teenusel viibimise aja jooksul.

Teraapiakeskkond

Lapse seisundist lähtuvalt rakendatakse teenusel erinevaid psühhoteraapia meetodeid ja mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Lastepsühhiaater ja/või kliiniline psühholoog viivad teenusel läbi individuaalseid psühho-, pere- ja grupiteraapiaid.
Kogu protsessi käigus hinnatakse lapse seisundit teraapia tulemustest lähtuvalt ning sobivad teraapiad valitakse hindamistulemuste alusel. Lähtuvalt põhiteraapia eesmärkidest planeeritakse teraapiaprotsess. Lapse seisundi säilitamiseks, parandamiseks ja arendamiseks valitakse sobivad teraapiad-, keskkond ja -vahendid.

Õppekeskkond

Õpe toimub põhikooli riikliku õppekava alusel eesti keeles ning üldjuhul teenuseosutaja ruumides. Õppetegevus teenusel olles põimub tervise taastamise ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste omandamisega, püüdes last aidata õpiraskuste ületamisel ning leida talle sobiv õppekeskkond igapäevaellu naasmiseks. Õppe korraldamisel lähtutakse seaduses sätestatust, sealhulgas võimalustest ja kohustustest muuta või kohandada õppesisu, -korraldust ja -keskkonda.

Õpetaja koostöös eripedagoogi ning teenust osutava muu personaliga selgitab välja lapse individuaalsed õpivajadused ning koostab individuaalse õppekava, kaasates selle koostamisel last ja tema vanemat. Individuaalses õppekavas sätestatakse eeldatavad õpitulemused, õppesisu ja -koormus, õppe- ja hindamismeetodid ning muud õppekorralduslikud erisused. Õpet korraldatakse: väikeklassis; ühele õpilasele keskendatud õppes; koduõppes; tundeelu- ja käitumishäiretega laste klassis või kasvatusraskustega laste klassis lähtudes nõustamiskomisjoni otsusest. Kunstiainetes ja kehalises kasvatuses on võimalusel eelistatud rühmatöö vorm. Õpet viib läbi eelkõige õpetaja, vajadusel ka eripedagoog, kes hindavad pidevalt individuaalse õppekava rakendumist ning õppe tulemuslikkust, kus olulisel kohal on lapse enesehinnang ning sellest tulenev uute sihtide seadmine. Vajadusel muudetakse või kohandatakse õpet lapse vajadustele vastavaks ja/või pöördutakse nõustamiskomisjoni poole soovituste saamiseks

Mida teha pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse saamiseks?

Teenusele tulles on vajalik rehabilitatsiooniplaani olemasolu ning teenusel olles täiendatakse vajadusel olemasolevat rehabilitatsiooniplaani tegevuskava ja koostatakse lisa. Kogu teenusel olemise vältel hindab rehabilitatsioonimeeskond süsteemselt ja regulaarselt lapsele osutatav teenuse sobivust. Hindamisprotsess dokumenteeritakse rehabilitatsioonimeeskonna poolt selgelt ja täpselt teenuseosutaja enda kasutuses olevatel vormidel, mille põhjal on võimalik mõõta teenuse kvaliteeti ning tulemuslikkust ja sobivust kogu teenusel viibimise vältel. Vahehindamist koos eesmärkide täitmisega teeb rehabilitatsioonimeeskond vähemalt üks kord teenuse viibimise jooksul, kuid mitte vähem kui üks kord kahe kuu jooksul.

Vajalikud dokumendid teenusele saamiseks

Projekti raames on vajalikud dokumendid teenusele saamiseks järgmised:

  • Lastepsühhiaatri või teenuseosutaja rehabilitatsioonimeeskonna lastepsühhiaatri suunamiskiri koos soovitusliku raviplaaniga;
  • Nõustamiskomisjoni otsus (tegevuse alused on sätestatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses §50-s.);
  • Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;
  • Rehabilitatsiooniplaan.

Võtke ühendust

Teenusele saamiseks võtke meiega ühendust. Projekti kontaktisikuks on Tiina Kallavus (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)


Lisainfo

Pilootprojekt: Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele
Programm: "Rahvatervis"
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste koduleht
Norway Grants kodulehelt

Norway Grants

sots

sotsmin

 

 

Teated