2014. aastal alustasime pilootptojektiga Pikaajaline rehabilitatsiooniteenus raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis on mõeldud kompleksse probleemistikuga lastele, kellele olemasolevad tugimeetmed pole mõjunud ja kes vajavad abisaamiseks pikemaajalist rehabilitatsiooniteenust. Eestis puudus nimetatud lastele mõeldud integreeritud teenus ning sihtrühma vajadusi ei kata ka teised teenused. Puudus vajaduspõhine lähenemine ning kompaktne ja kompleksne teenus lastele, kellel on diagnoositud psüühika-ja käitumishäired ning kellel on lisaks kaasuvaid sotsiaal- ja õpiprobleeme.

Teenust osutatakse vabatahtlikkuse alusel ja see koosneb kolmest vormist: ööpäevaringne, päevane ja järeltoetus. Ööpäevaringse rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks tegutseb kooli kõrval Pepleri Ravikodu. Järeltoetust teostab rehabilitatsioonimeeskond lapsele süsteemset kahe kuu jooksul peale teenuselt lahkumist.

Teenuse osutamise kestus ja maht on vajaduspõhine ning sõltub diagnoositud häire raskusastmest. Teenuse vajadus hinnatakse rehabilitatsioonimeeskonna poolt (kuhu kuulub ka lastepsühhiaater).

Pikajaalise rehabilitatsiooni meeskonna liikmed

Pikaajalise rehabilitatsiooni meeskonda kuuluvad:

Sotsiaaltöötaja: Tiina Kallavus

Psühholoog: Karin Lätt, Karmen Linnamägi

Eripedagoog: Laura Sünter, Maire Mällo, Irene Sargla

Pedagoog: Külli Volmer

Füsioterapeut: Kairi Kaare

Arst: Anne Daniel-Karlsen

Psühhiaatria õde: Marge Sägi

Pereterapeut: Kaisa Põld

Ratsutamisterapeut: Tuuli Bürkland

Kellele on teenus suunatud?

Uus teenus on suunatud koolikohustuslikus eas olevatele raske ja püsiva psüühika- ja käitumishäirega lastele või noorukitele, kellel on diagnoositud psüühikahäire (F10-F19, F30-F39, F40-F49, F50-F59, F80-F89, F90-F98). Teenusele saab suunata vaid vabatahtlikkuse alusel. Teenuse sihtrühma ei kuulu vaimse alaarenguga lapsed (F70-F79 Vaimne alaareng).

Eesmärk on tingimuste loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades nende hariduse omandamist turvalises keskkonnas ja toimetulekut täiskasvanueas.
Lisaks sotsiaalsete toimetulekuoskuste suurendamisele omandab laps põhiharidust ning täidab koolikohustust. Õpe integreeritud teenusel toimub põhikooli riikliku õppekava alusel.

Teenuse teostamine

Kogu tegevus toimub miljööterapeutilistel, eripedagoogilistel, sotsiaalteraapilistel põhimõtetel rajatud elu-, õppe-, teraapia- ja tööõppekeskkonnas, mille eesmärgiks on haigusseisundi ja toimetuleku komplekssem diagnoosimine, selle ravimine või leevendamine, ohustava kroonilise puude ärahoidmine/vältimine ning lapse toetamine individuaalselt kohandatud sotsiaal-, ravi-, õppekeskkonna ning elukutsevalikulise suuna kaudu.

Lapse toetamisel on keskne roll regulaarsel koostööl lapse varasemas igapäevaelus ümbritsevate inimestega (perega, kooliga, sõpradega jne), elukohajärgse sotsiaalsüsteemiga ja teenuseosutaja rehabilitatsiooniplaani eest vastutava isikuga, mis tagab kestvama tulemuse saavutatu rakendamisel pärast teenusel viibimise aja lõppemist. Koostöö eesmärgiks on last ümbritsevatele isikutele (pere, klassikaaslaste, sõprade jt. lapse poolt valitud lähedastele) info andmine ja selgitamine lapse haiguse/seisundi olemusest ja abistamise võimalustest.

Teenuse jooksul toimub tegevus kolme keskkonna kaudu:

  1. elukeskkond;
  2. õppekeskkond;
  3. teraapiakeskkond.

Kõik tegevused nendes keskkondades on omavahel läbipõimunud ning toimivad ühtse tervikuna. Igapäevane tegevus baseerub individuaalsel lähenemisel, milles kasutatakse nii analüütilise-, süsteemse- kui ka käitumis- ja miljööteraapia meetodeid. Terviklikud miljööteraapilised lähenemisviisid määravad lastele teenusel viibimise jooksul sotsiaalsed raamid, millesse kuulub nii igapäevaste elamisoskuste kujundamine, sotsialiseerumine grupikaaslastega ning päeva-, nädala- ja aastarütmi struktureerimine.

Elukeskkond

Tuvastatud ööpäevaringse teenusevormi vajaduse korral elab laps teenuseosutaja poolt korraldatud eluruumides, mis vastavad laste majutamiseks kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Laps elab teenusel olles talle eraldatud toas, soovitavalt ühe kuni kahekohalises. Sotsiaalsete oskuste harjutamiseks ja arendamiseks moodustavad asutuses olevad lapsed rühmad, kuhu kuulub kuni neli last.
Tugiisik toetab last individuaalselt ning aitab tal leida toimivaid lahendusi teenusel viibimise ajal igapäevaelus ning hoiab regulaarselt sidet lapse seadusliku esindajaga teenusel viibimise aja jooksul.

Teraapiakeskkond

Lapse seisundist lähtuvalt rakendatakse teenusel erinevaid psühhoteraapia meetodeid ja mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Lastepsühhiaater ja/või kliiniline psühholoog viivad teenusel läbi individuaalseid psühho-, pere- ja grupiteraapiaid.
Kogu protsessi käigus hinnatakse lapse seisundit teraapia tulemustest lähtuvalt ning sobivad teraapiad valitakse hindamistulemuste alusel. Lähtuvalt põhiteraapia eesmärkidest planeeritakse teraapiaprotsess. Lapse seisundi säilitamiseks, parandamiseks ja arendamiseks valitakse sobivad teraapiad-, keskkond ja -vahendid.

Õppekeskkond

Õpe toimub põhikooli riikliku õppekava alusel eesti keeles ning üldjuhul teenuseosutaja ruumides. Õppetegevus teenusel olles põimub tervise taastamise ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste omandamisega, püüdes last aidata õpiraskuste ületamisel ning leida talle sobiv õppekeskkond igapäevaellu naasmiseks. Õppe korraldamisel lähtutakse seaduses sätestatust, sealhulgas võimalustest ja kohustustest muuta või kohandada õppesisu, -korraldust ja -keskkonda.

Õpetaja koostöös eripedagoogi ning teenust osutava muu personaliga selgitab välja lapse individuaalsed õpivajadused ning koostab individuaalse õppekava, kaasates selle koostamisel last ja tema vanemat. Individuaalses õppekavas sätestatakse eeldatavad õpitulemused, õppesisu ja -koormus, õppe- ja hindamismeetodid ning muud õppekorralduslikud erisused. Õpet korraldatakse: väikeklassis; ühele õpilasele keskendatud õppes; koduõppes; tundeelu- ja käitumishäiretega laste klassis või kasvatusraskustega laste klassis lähtudes nõustamiskomisjoni otsusest. Kunstiainetes ja kehalises kasvatuses on võimalusel eelistatud rühmatöö vorm. Õpet viib läbi eelkõige õpetaja, vajadusel ka eripedagoog, kes hindavad pidevalt individuaalse õppekava rakendumist ning õppe tulemuslikkust, kus olulisel kohal on lapse enesehinnang ning sellest tulenev uute sihtide seadmine. Vajadusel muudetakse või kohandatakse õpet lapse vajadustele vastavaks ja/või pöördutakse nõustamiskomisjoni poole soovituste saamiseks

Mida teha pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse saamiseks?

Teenusele tulles on vajalik rehabilitatsiooniplaani olemasolu ning teenusel olles täiendatakse vajadusel olemasolevat rehabilitatsiooniplaani tegevuskava ja koostatakse lisa. Kogu teenusel olemise vältel hindab rehabilitatsioonimeeskond süsteemselt ja regulaarselt lapsele osutatav teenuse sobivust. Hindamisprotsess dokumenteeritakse rehabilitatsioonimeeskonna poolt selgelt ja täpselt teenuseosutaja enda kasutuses olevatel vormidel, mille põhjal on võimalik mõõta teenuse kvaliteeti ning tulemuslikkust ja sobivust kogu teenusel viibimise vältel. Vahehindamist koos eesmärkide täitmisega teeb rehabilitatsioonimeeskond vähemalt üks kord teenuse viibimise jooksul, kuid mitte vähem kui üks kord kahe kuu jooksul.

Vajalikud dokumendid teenusele saamiseks

Projekti raames on vajalikud dokumendid teenusele saamiseks järgmised:

  • Lastepsühhiaatri või teenuseosutaja rehabilitatsioonimeeskonna lastepsühhiaatri suunamiskiri koos soovitusliku raviplaaniga;
  • Nõustamiskomisjoni otsus (tegevuse alused on sätestatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses §50-s.);
  • Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;
  • Rehabilitatsiooniplaan.

Võtke ühendust

Teenusele saamiseks võtke meiega ühendust. Projekti kontaktisikuks on Tiina Kallavus (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)


Lisainfo

Pilootprojekt: Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele
Programm: "Rahvatervis"
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste koduleht
Norway Grants kodulehelt

Norway Grants

sots

sotsmin

 

 

Norra Finantsmehhanismist 2009-2014 rahastatud programmi „Rahvatervis” eeldefineeritud pilootprojekti „Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames, sõlmisid Sotsiaalkindlustusamet ja Tartu Herbert Masingu Kool lepingu „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenuste osutamine psüühikahäirega lastele“ (Teenus I) osutamiseks.

Teenuse osutamise periood: 28.02.2014 - 31.03.2016
Teenuse osutamise koht: Vanemuise 33, Tartu

Teenuse osutamise eesmärk on tagada lapsele võimetekohane kiire tagasipöördumine täisväärtuslikku igapäevaellu integreerides vajaduspõhiselt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuseid. Teenust osutatakse lastele vabatahtlikkuse alusel.

Teenuse eeldatav tulemus:

  • Teenuse osutamise tulemusena saavutab laps parema toimetuleku- ja kohanemisvõime igapäevaelus, võrreldes teenusele eelnenud perioodiga.
  • Teenuse tulemusena paraneb järk-järgult lapse toimetulek teda ümbritsevas keskkonnas igapäevaste olukordade ja tegevustega samuti võimetekohase õppimisega nii teenusel olles kui ka üleminekul tavapärasesse keskkonda

Teenuse sihtrühm

Teenus on mõeldud komplekse probleemistikuga lastele, kellel on diagnoositud psüühikahäired ning kellele olemasolevad tugimeetmed pole vajalikul määral mõjunud ja kes vajavad abisaamiseks pikemaajalist rehabilitatsiooniteenust. Kuna teenusel osalejate arv on piiratud (32 last), on ka sihtrühmale rakendatud kitsendused: normintellekt, raske või sügav puudeaste, määramise aasta, vanuserühm, rehabilitatsiooniplaani olemasolu.

Teenuse sihtrühmaks on koolikohustuslikus eas 12-17 aastased lapsed, kellele on 2013.a - 2016.a määratud raske või sügav puue ja kellel on raskekujulised psüühilised häired ning sellest tulenevalt ei tule toime koolikohustuse täitmise ja igapäevase eluga.

Teenuse tegevused

Teenus on pikaajaline (mitte vähem kui kolm kuud, keskmiselt kuni aasta) ning koosneb kolmest vormist: ööpäevaringne, päevane ja järeltoetus.

Teenuse jooksul toimub tegevus kolme keskkonna, elu- õppe- ja teraapiakeskkonna kaudu. Kõik tegevused nendes keskkondades on omavahel läbipõimunud ning toimivad ühtse tervikuna. Igapäevane tegevus baseerub individuaalsel lähenemisel, milles kasutatakse nii analüütilise-, süsteemse- kui ka käitumis- ja miljööteraapia meetodeid. Teenusel olevaid tegevusi ja teraapiaid teostab teenuseosutaja rehabilitatsioonimeeskond, kuhu kuuluvad: lastepsühhiaater, psühhiaatriaõde, tegevusterapeut, kliiniline psühholoog, eripedagoog, sotsiaaltöötaja. Vahetult teenust osutava personali hulka kuuluvad ka kasvatajad.

Lisainfo

Pilootprojekt: Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele
Programm: "Rahvatervis"
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste koduleht
Norway Grants kodulehelt

Norway Grants

sots

sotsmin

 

 

Tartu Herbert Masingu Kooli rehabilitatsioonimeeskond osutab rehabilitatsiooniteenust (REHA-teenust) puudega lastele ja täiskasvanutele (sh rehabilitatsiooniplaani koostamine) alates 2007. aasta aprillist.
Asume aadressil Riia tn 10, telefon 555 28 119.

Erandjuhtudel osutatakse mõningaid teenuseid inimese elukohas.

Rehabilitatsiooniplaani koostamine või teenusele tulemine Tartu Herbert Masingu Kooli rehabilitatsiooniplaani koostamiseks või teenusele tulemiseks

  • Võtke ühendust REHA tegevusjuhiga (Evelin Tamm) ka
  • telefonil 555 28 119 või e-kirja kaudu e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
  • tegutsege vastavalt kokkulepetele REHA-tegevusjuhiga või rehabilitatsiooniteenuse osutamise lepingule
  • teadke, et: Saatja/abistaja kohaloleku vajadus teenuse osutamisel sõltub rehabiliteeritava abivajaduse määrast. Majutus- ja toitlustusteenust meie asutus ei paku.

Meie rehabilitatsioonimeeskond

Tartu Herbert Masingu Kooli rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad sotsiaaltöötaja, psühholoogid, eripedagoog–logopeed, füsioterapeudid, loovterapeud, lastearst, psühhiaater.

REHA-tegevuste koordinaator, meeskonna juht-sotsiaaltöötaja: Evelin Tamm

Valdkonnaspetsialistid-juhtumikorraldajad

  • Sotsiaaltöötaja-juhtumikorraldaja: Rine Pent
  • Eripedagoog-juhtumikorraldaja: Heidi Hansar

Tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonna spetsialistid

  • Arst: Kristin Mäger
  • Arst-psühhiaater: Anne Daniel-Karlsen
  • Füsioterapeut: Kelly Pärnalaas, Ingrid Tiirats, Tuuli Bürkland (ratsutamisterapeud)
  • Logopeed: Merje Kivikas, Ana Kontor
  • Psühholoog: Annika Maarend (kunstiterapeut), Sigrid Saveli, Hõbe Treufeldt
  • Loovterapeut: Mari-Liisa Taaler

Hariduse valdkonna spetsialistid

  • Eripedagoog: Sigrid Kütt, Sanna Savi, Hõbe Treufeld, Heidi Hansar
  • Pedagoog: Tiina Naarits-Linn,  Anelina Laaniste (töösuhe peatatud)

 

THMK rehabilitatsioon


Mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus?

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (edaspidi SRT) on puudega inimesele osutatav sotsiaalteenus, mille raames tehakse rehabiliteerivaid tegevusi rehabilitatsiooniprogrammi, SRT vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava või isikliku rehabilitatsiooniplaani alusel.
NB! Teenus ei sisalda meditsiinilist rehabilitatsiooni (taastusravi). Ravi, sh taastusravi, vajaduse korral tuleb selle saamiseks pöörduda oma perearsti või eriarsti poole.

SRT eesmärk on õpetada ja arendada puudega inimese igapäevaelu oskusi, suurendada ühiskonnaelus osalemist, toetada õppimist ja arendada töövõime eeldusi. Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks ning nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut. Riik võtab õigustatud isikult üle SRT eest tasu maksmise kohustuse.

Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenusele?

Õigus rehabilitatsiooniteenusele on:

  • Kõigil puuet taotlevatel lastel ja neil puuet taotlevatel tööealistel isikutel, kelle suhtes teeb vastava otsuse Sotsiaalkindlustusamet.
  • Puudega lastel ja täiskasvanutel.
  • 16-a kuni vanaduspensioniealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.

Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid (kodu)keskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Samuti tegeletakse puudega inimeste nõustamisega erinevatel teemadel. Eesmärgiks on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada hariduse omandamist, tööle asumist või töötamist.

Kellel on õigus taotleda SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist?

SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist võib taotleda:

  • alla 16-a puudega laps,
  • vanaduspensioniealine puudega isik,
  • tööealine (16-a kuni vanaduspensioni ealine) puuduva töövõimega isik,
  • tööealine puudega või töövõimetu või osalise töövõimega isik, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel Töötukassas.

Lisaks on SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisele õigus ilma teenust taotlemata järgmistel isikutel:

  • kõigil esmakordselt puuet taotlevatel alla 16-a vanustel lastel.

Korduvalt puuet taotlevatel lastel juhul, kui ekspertarsti otsustuse kohaselt rehabilitatsiooniplaani koostamine on vajalik puude raskusastme määramiseks

  • alaealiste komisjoni otsusel teenusele suunatud 7-18-aastastel lastel.

Mida teha sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamiseks?

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamiseks tuleb täita rehabilitatsiooniteenuse taotlus, mille vorm on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi kodulehekülgedel ning kõikides pensioniametites. Täidetud taotlus saata posti teel või viia elukohajärgsesse sotsiaakindlustusametisse. Samuti võib taotluse täita sotisaalkindlustuse klienditeeninduses.

Tartu Herbert Masinugu Kooli rehabilitatsioonimeeskond on alati valmis aitama taotluse vormistamisel.

Isik on kohustatud 60 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks saamisest pöörduma valitud asutuse poole teenuse osutamises kokku leppimiseks. Teenuse osutaja poole võib pöörduda kas e-posti või posti või telefoni teel või minna asutusse kohale. Teenuse osutaja registreerib tema poole pöördunud isikuga kokkuleppe sõlmimise kuupäeva ja planeeritud teenuse alustamise kuupäeva sotsiaalhoolekande portaalis.

Teenuse osutaja osutab isikule SRT vastavalt SKA otsusele kas rehabilitatsiooniprogrammina, juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavale või isiklikule rehabilitatsiooniplaanile kuni 2 aasta jooksul.

 

 

Alamkategooriaid

Teated