2014. aastal alustasime pilootptojektiga Pikaajaline rehabilitatsiooniteenus raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis on mõeldud kompleksse probleemistikuga lastele, kellele olemasolevad tugimeetmed pole mõjunud ja kes vajavad abisaamiseks pikemaajalist rehabilitatsiooniteenust. Eestis puudus nimetatud lastele mõeldud integreeritud teenus ning sihtrühma vajadusi ei kata ka teised teenused. Puudus vajaduspõhine lähenemine ning kompaktne ja kompleksne teenus lastele, kellel on diagnoositud psüühika-ja käitumishäired ning kellel on lisaks kaasuvaid sotsiaal- ja õpiprobleeme.

Teenust osutatakse vabatahtlikkuse alusel ja see koosneb kolmest vormist: ööpäevaringne, päevane ja järeltoetus. Ööpäevaringse rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks tegutseb kooli kõrval Pepleri Ravikodu. Järeltoetust teostab rehabilitatsioonimeeskond lapsele süsteemset kahe kuu jooksul peale teenuselt lahkumist.

Teenuse osutamise kestus ja maht on vajaduspõhine ning sõltub diagnoositud häire raskusastmest. Teenuse vajadus hinnatakse rehabilitatsioonimeeskonna poolt (kuhu kuulub ka lastepsühhiaater).

Pikajaalise rehabilitatsiooni meeskonna liikmed

Pikaajalise rehabilitatsiooni meeskonda kuuluvad:

Sotsiaaltöötaja: Tiina Kallavus

Psühholoog: Karin Lätt, Karmen Linnamägi

Eripedagoog: Laura Sünter, Maire Mällo, Irene Sargla

Pedagoog: Külli Volmer

Füsioterapeut: Kairi Kaare

Arst: Anne Daniel-Karlsen

Psühhiaatria õde: Marge Sägi

Pereterapeut: Kaisa Põld

Ratsutamisterapeut: Tuuli Bürkland

Kellele on teenus suunatud?

Uus teenus on suunatud koolikohustuslikus eas olevatele raske ja püsiva psüühika- ja käitumishäirega lastele või noorukitele, kellel on diagnoositud psüühikahäire (F10-F19, F30-F39, F40-F49, F50-F59, F80-F89, F90-F98). Teenusele saab suunata vaid vabatahtlikkuse alusel. Teenuse sihtrühma ei kuulu vaimse alaarenguga lapsed (F70-F79 Vaimne alaareng).

Eesmärk on tingimuste loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades nende hariduse omandamist turvalises keskkonnas ja toimetulekut täiskasvanueas.
Lisaks sotsiaalsete toimetulekuoskuste suurendamisele omandab laps põhiharidust ning täidab koolikohustust. Õpe integreeritud teenusel toimub põhikooli riikliku õppekava alusel.

Teenuse teostamine

Kogu tegevus toimub miljööterapeutilistel, eripedagoogilistel, sotsiaalteraapilistel põhimõtetel rajatud elu-, õppe-, teraapia- ja tööõppekeskkonnas, mille eesmärgiks on haigusseisundi ja toimetuleku komplekssem diagnoosimine, selle ravimine või leevendamine, ohustava kroonilise puude ärahoidmine/vältimine ning lapse toetamine individuaalselt kohandatud sotsiaal-, ravi-, õppekeskkonna ning elukutsevalikulise suuna kaudu.

Lapse toetamisel on keskne roll regulaarsel koostööl lapse varasemas igapäevaelus ümbritsevate inimestega (perega, kooliga, sõpradega jne), elukohajärgse sotsiaalsüsteemiga ja teenuseosutaja rehabilitatsiooniplaani eest vastutava isikuga, mis tagab kestvama tulemuse saavutatu rakendamisel pärast teenusel viibimise aja lõppemist. Koostöö eesmärgiks on last ümbritsevatele isikutele (pere, klassikaaslaste, sõprade jt. lapse poolt valitud lähedastele) info andmine ja selgitamine lapse haiguse/seisundi olemusest ja abistamise võimalustest.

Teenuse jooksul toimub tegevus kolme keskkonna kaudu:

  1. elukeskkond;
  2. õppekeskkond;
  3. teraapiakeskkond.

Kõik tegevused nendes keskkondades on omavahel läbipõimunud ning toimivad ühtse tervikuna. Igapäevane tegevus baseerub individuaalsel lähenemisel, milles kasutatakse nii analüütilise-, süsteemse- kui ka käitumis- ja miljööteraapia meetodeid. Terviklikud miljööteraapilised lähenemisviisid määravad lastele teenusel viibimise jooksul sotsiaalsed raamid, millesse kuulub nii igapäevaste elamisoskuste kujundamine, sotsialiseerumine grupikaaslastega ning päeva-, nädala- ja aastarütmi struktureerimine.

Elukeskkond

Tuvastatud ööpäevaringse teenusevormi vajaduse korral elab laps teenuseosutaja poolt korraldatud eluruumides, mis vastavad laste majutamiseks kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Laps elab teenusel olles talle eraldatud toas, soovitavalt ühe kuni kahekohalises. Sotsiaalsete oskuste harjutamiseks ja arendamiseks moodustavad asutuses olevad lapsed rühmad, kuhu kuulub kuni neli last.
Tugiisik toetab last individuaalselt ning aitab tal leida toimivaid lahendusi teenusel viibimise ajal igapäevaelus ning hoiab regulaarselt sidet lapse seadusliku esindajaga teenusel viibimise aja jooksul.

Teraapiakeskkond

Lapse seisundist lähtuvalt rakendatakse teenusel erinevaid psühhoteraapia meetodeid ja mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Lastepsühhiaater ja/või kliiniline psühholoog viivad teenusel läbi individuaalseid psühho-, pere- ja grupiteraapiaid.
Kogu protsessi käigus hinnatakse lapse seisundit teraapia tulemustest lähtuvalt ning sobivad teraapiad valitakse hindamistulemuste alusel. Lähtuvalt põhiteraapia eesmärkidest planeeritakse teraapiaprotsess. Lapse seisundi säilitamiseks, parandamiseks ja arendamiseks valitakse sobivad teraapiad-, keskkond ja -vahendid.

Õppekeskkond

Õpe toimub põhikooli riikliku õppekava alusel eesti keeles ning üldjuhul teenuseosutaja ruumides. Õppetegevus teenusel olles põimub tervise taastamise ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste omandamisega, püüdes last aidata õpiraskuste ületamisel ning leida talle sobiv õppekeskkond igapäevaellu naasmiseks. Õppe korraldamisel lähtutakse seaduses sätestatust, sealhulgas võimalustest ja kohustustest muuta või kohandada õppesisu, -korraldust ja -keskkonda.

Õpetaja koostöös eripedagoogi ning teenust osutava muu personaliga selgitab välja lapse individuaalsed õpivajadused ning koostab individuaalse õppekava, kaasates selle koostamisel last ja tema vanemat. Individuaalses õppekavas sätestatakse eeldatavad õpitulemused, õppesisu ja -koormus, õppe- ja hindamismeetodid ning muud õppekorralduslikud erisused. Õpet korraldatakse: väikeklassis; ühele õpilasele keskendatud õppes; koduõppes; tundeelu- ja käitumishäiretega laste klassis või kasvatusraskustega laste klassis lähtudes nõustamiskomisjoni otsusest. Kunstiainetes ja kehalises kasvatuses on võimalusel eelistatud rühmatöö vorm. Õpet viib läbi eelkõige õpetaja, vajadusel ka eripedagoog, kes hindavad pidevalt individuaalse õppekava rakendumist ning õppe tulemuslikkust, kus olulisel kohal on lapse enesehinnang ning sellest tulenev uute sihtide seadmine. Vajadusel muudetakse või kohandatakse õpet lapse vajadustele vastavaks ja/või pöördutakse nõustamiskomisjoni poole soovituste saamiseks

Mida teha pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse saamiseks?

Teenusele tulles on vajalik rehabilitatsiooniplaani olemasolu ning teenusel olles täiendatakse vajadusel olemasolevat rehabilitatsiooniplaani tegevuskava ja koostatakse lisa. Kogu teenusel olemise vältel hindab rehabilitatsioonimeeskond süsteemselt ja regulaarselt lapsele osutatav teenuse sobivust. Hindamisprotsess dokumenteeritakse rehabilitatsioonimeeskonna poolt selgelt ja täpselt teenuseosutaja enda kasutuses olevatel vormidel, mille põhjal on võimalik mõõta teenuse kvaliteeti ning tulemuslikkust ja sobivust kogu teenusel viibimise vältel. Vahehindamist koos eesmärkide täitmisega teeb rehabilitatsioonimeeskond vähemalt üks kord teenuse viibimise jooksul, kuid mitte vähem kui üks kord kahe kuu jooksul.

Vajalikud dokumendid teenusele saamiseks

Projekti raames on vajalikud dokumendid teenusele saamiseks järgmised:

  • Lastepsühhiaatri või teenuseosutaja rehabilitatsioonimeeskonna lastepsühhiaatri suunamiskiri koos soovitusliku raviplaaniga;
  • Nõustamiskomisjoni otsus (tegevuse alused on sätestatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses §50-s.);
  • Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;
  • Rehabilitatsiooniplaan.

Võtke ühendust

Teenusele saamiseks võtke meiega ühendust. Projekti kontaktisikuks on Tiina Kallavus (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)


Lisainfo

Pilootprojekt: Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele
Programm: "Rahvatervis"
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste koduleht
Norway Grants kodulehelt

Norway Grants

sots

sotsmin

 

 

Norra Finantsmehhanismist 2009-2014 rahastatud programmi „Rahvatervis” eeldefineeritud pilootprojekti „Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames, sõlmisid Sotsiaalkindlustusamet ja Tartu Herbert Masingu Kool lepingu „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenuste osutamine psüühikahäirega lastele“ (Teenus I) osutamiseks.

Teenuse osutamise periood: 28.02.2014 - 31.03.2016
Teenuse osutamise koht: Vanemuise 33, Tartu

Teenuse osutamise eesmärk on tagada lapsele võimetekohane kiire tagasipöördumine täisväärtuslikku igapäevaellu integreerides vajaduspõhiselt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuseid. Teenust osutatakse lastele vabatahtlikkuse alusel.

Teenuse eeldatav tulemus:

  • Teenuse osutamise tulemusena saavutab laps parema toimetuleku- ja kohanemisvõime igapäevaelus, võrreldes teenusele eelnenud perioodiga.
  • Teenuse tulemusena paraneb järk-järgult lapse toimetulek teda ümbritsevas keskkonnas igapäevaste olukordade ja tegevustega samuti võimetekohase õppimisega nii teenusel olles kui ka üleminekul tavapärasesse keskkonda

Teenuse sihtrühm

Teenus on mõeldud komplekse probleemistikuga lastele, kellel on diagnoositud psüühikahäired ning kellele olemasolevad tugimeetmed pole vajalikul määral mõjunud ja kes vajavad abisaamiseks pikemaajalist rehabilitatsiooniteenust. Kuna teenusel osalejate arv on piiratud (32 last), on ka sihtrühmale rakendatud kitsendused: normintellekt, raske või sügav puudeaste, määramise aasta, vanuserühm, rehabilitatsiooniplaani olemasolu.

Teenuse sihtrühmaks on koolikohustuslikus eas 12-17 aastased lapsed, kellele on 2013.a - 2016.a määratud raske või sügav puue ja kellel on raskekujulised psüühilised häired ning sellest tulenevalt ei tule toime koolikohustuse täitmise ja igapäevase eluga.

Teenuse tegevused

Teenus on pikaajaline (mitte vähem kui kolm kuud, keskmiselt kuni aasta) ning koosneb kolmest vormist: ööpäevaringne, päevane ja järeltoetus.

Teenuse jooksul toimub tegevus kolme keskkonna, elu- õppe- ja teraapiakeskkonna kaudu. Kõik tegevused nendes keskkondades on omavahel läbipõimunud ning toimivad ühtse tervikuna. Igapäevane tegevus baseerub individuaalsel lähenemisel, milles kasutatakse nii analüütilise-, süsteemse- kui ka käitumis- ja miljööteraapia meetodeid. Teenusel olevaid tegevusi ja teraapiaid teostab teenuseosutaja rehabilitatsioonimeeskond, kuhu kuuluvad: lastepsühhiaater, psühhiaatriaõde, tegevusterapeut, kliiniline psühholoog, eripedagoog, sotsiaaltöötaja. Vahetult teenust osutava personali hulka kuuluvad ka kasvatajad.

Lisainfo

Pilootprojekt: Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele
Programm: "Rahvatervis"
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste koduleht
Norway Grants kodulehelt

Norway Grants

sots

sotsmin

 

 

Õpilaste parima igakülgse arengu tagamiseks on Tartu Herbert Masingu Koolis tugispetsialistid: psühholoog, kooliarst, kooliõde, füsioterapeut, logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog.

Spetsialistid töötavad individuaalselt, kuid koonduvad juhtumipõhiselt ning vastavalt vajadusele, et leida õpilaste toetamiseks parimad võimalused. Juhtumipõhistesse aruteludesse kaasatakse vastavalt vajadusele ka klassijuhataja ja õpetajad ning õpilane ja lapsevanemad.

Tugispetsialistide tööd koordineerib kooli sotsiaalpedagoog.

Tugimeeskonna kontaktid ja info vastuvõtuaegade kohta leiate koolipere kontaktide lehelt.

Tugimeeskonna eesmärgid

Kooliarst ja kooliõde

Kooliarst ja –õde hoolitsevad Tartu Herbert Masingu Koolis Teie lapse tervise eest, annavad vajadusel esmaabi, ravivad ägedate haigusseisundite tekkimisel (astma ja köha puhul saame teha inhalatsioone köha vedeldavate vahenditega), õpilaste vaktsineerimiste ja haiguste ennetamise raames viivad läbi ennetavat tervisekontrolli, tegelevad terviseedendusega, jagavad infot nii lastele kui lastevanematele ja ootavad ka infot lastevanematelt ja nende perearstidelt laste tervisliku seisundi kohta, haiguste ja ravi kohta, muude terviseprobleemide kohta.

Kooliarst suunab lapse vajadusel eriarstide vastuvõttudele, uuendab või kirjutab välja ravimeid vastavalt teie lapse vajadusele. Kooliarst ei saa suunata lapsi analüüside ja uuringutele tegemisele, ega teha neid koolis (saame kontrollida vereglükoosisisaldust), see kuulub perearsti tegevusvaldkonda.

Psühholoog

Koolipsühholoogi ülesandeks on individuaalvastuvõtud õpilastele, psüühiliste protsesside arendamine õpiraskustega õpilastel, grupitegevused lastele ja lastele koos lastevanematega, lastevanemate nõustamine, õpilaste arengutaseme ja võimete määramine ning küsimustike läbiviimine mitmetel eri eesmärkidel ja tulemuste analüüs.

Psühholoogi poole võib pöörduda nii kooli- kui ka koduste muredega.

Psühhiaater

Psühhiaatri ülesandeks on individuaalvastuvõtud õpilastele ning nende vanematele, õpilase psüühilise seisundi hindamine, nõustamine ning vajadusel ravi määramine, peresiseste probleemide ja konfliktide mõju hindamine lapse psüühilisele tevisele, koostöö kolleegidega laste psühhiaatria osakonnast, hinnangute ja vajadusel tõendite kirjutamine lapse psüühilise seisundi kohta vajalikele koostööpartneritele, terviseseisundikirjelduse andmine Pensioniametile, vajadusel lapse õpetajate ja õpilasega töötava tugipersponali nõustamine.
Psühhiaatri poole võib pöörduda nii kooli- kui ka koduste vm. muredega.

Füsioterapeut

Füsioteraapia eesmärgiks on kehaliste harjutuste kaudu häirunud funktsiooni taastamine, et tagada aktiivne eluviis ja parem elukvaliteet. Tegeldakse kehaliste võimete arendamisega arvestades lapse individuaalsust.

Kehapuudega õpilastel taastatakse ja säilitatakse erinevate harjutustega füüsiline võimekus. Psüühiliste probleemidega õpilastele kasutatakse harjutusi ja erinevaid võtteid teraapialaual oma kehaskeemi tunnetamiseks. Füsioteraapiat vajavad ka traumajärgsed ning pervasiivsete häiretega lapsed. Füsioteraapiatunnid toimuvad individuaalselt või väikeses grupis (2-4 last).
Füsioteraapiat rakendatakse neile lastele, kes oma haiguse või puude tõttu ei saa osaleda kehalise kasvatuse tunnis.

Õppe eesmärgid:

  • õpilaste enesetunde parandamine;
  • kehaliste võimete ja liigutusoskuste arendamine;
  • puude või haigusega toimetulekuks vajalike oskuste ja teadmiste omandamine.

Võimlemise eesmärgiks on maandada pingeid, vabaneda oma välimuse ja vähese kehalise võimekusega seotud kompleksidest, aidata kehalise tegevuse kaudu tasakaalustada häirunud ainevahetust.

Logopeed

Logopeedi töö eesmärgiks on suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtluse parandamine ja/või arendamine. Logopeedi põhilisteks tööülesanneteks on kõnepuuete väljaselgitamine (logopeediline diagnostika), kõnepuuete ennetamine, kõnepuuete kõrvaldamine, leevendamine või kompenseerimine, samuti kõnepuudega lapse, tema vanemate ja võrgustikus osalevate spetsialistide nõustamine

Kõneravi vajavad õpilased selgitatakse kooli logopeedi poolt läbiviidud kontrolletteütluste, lugemis-, sõnavara ja väljendusoskust mõõtvate testide tulemusena. Logopeed teeb koostööd eesti keele õpetajatega. Logopeedilist abi osutatakse I-III vanusastme õpilastele.

Kõneravi tundides käivad õpilased nii individuaalselt kui ka gruppidena. Individuaalsed tunnid on raske häälduspuudega või sügava alakõnega õpilastele. Grupitunnid on sarnase kõnepuudega õpilastele. Kõneravi tundide arv ühele õpilasele sõltub tema puude iseloomust ja raskusastmest ja on üks kuni kolm tundi nädalas.

Eripedagoog

Eripedagoog töötab keha-, meele- ja kognitiivse arengu puuetega, emotsionaalsete ja käitumisprobleemidega lastega. Eripedagoogi ülesandeks on laste hindamine, individuaalse õppekava koostamine ja selle alusel õpetamine ning õpetaja, sotsiaaltöötaja, lapse vanemate (hooldajate) nõustamine arenguliste ja hariduslike erivajaduste küsimustes.

Õpilase suunab eripedagoogi juurde klassi- või aineõpetaja kooskõlastatult lapsevanemaga.

Sotsiaalpedagoog

Sotsiaalpedagoog tegeleb sotsiaalprobleemidega koolis (vägivald, koolitõrge, konfliktid kaaslaste ja õpilastega jm) ning nende ennetamisega, sh probleemsete laste ja perede välja selgitamise ning kaardistamisega. Sotsiaalpedagoogi ülesannete hulka kuulub individuaalne töö õpilasega, koostöö õpilase pereliikmetega, koostöö kooli tugivõrgustikuga ja vastavate ametkondadega (lastekaitse, sotsiaalhoolekanne, korrakaitsesüsteem) ning õpilase võrgustikuliikmetega (turva- ja lastekodu töötajad jt) väljaspool kooli.

 

 

Alamkategooriaid

Teated