1. Eesmärk

Pepleri Ravikodu eesmärk on toetada lapse/noore psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad paremini toime tulla tema õpi- ja elukeskkonnas.

2. Sihtgrupp

Teenuse sihtgrupiks on kompleksse probleemistikuga raske ja sügava psüühikahäirega, trauma kogemusega või algava kroonilise psühhiaatrilise haigusega lapsed/noored vanuses 12-18 üle Eesti. Sihtgrupi hulka kuuluvad ka samas vanuses lapsed/noored, kes vajavad pikemaajalist haigla järgset psühhiaatrilist järelravi.
Sihtgruppi ei kuulu intellektipuude, sõltuvushäire, aktiivse suitsidaalsuse, antisotsiaalse käitumisega või akuutses psühhoosis olevad lapsed/noored.

Kokku on võimalik teenust samaaegselt pakkuda kuni 6 noorele.

3. Teenusele suunamine

Teenusele suunamine toimub vajadus- ja sobivuspõhiselt koostöös lastekaitsespetsialisti, raviarsti, perearsti vm. koostööpartneriga. Suunamise avalduses peaks kajastuma senine lapse/noore elu-, haigus- ja sotsiaalse võrgustiku kirjeldus, diagnoos(id), läbiviidud testide tulemused, eelnevad abistamise meetmed ning nende tulemused, suunava asutuse ootused ja eesmärgid ööpäevasele miljööteraapilisele ravikodu teenusele suunamisel, väljavõte õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardist. Ravikodu vastuvõtu meeskond (psühhiaater, sotsiaaltöötaja ja miljööterapeut) annab 10 päeva jooksul suunajale tagasiside võimalikust vastuvõtust. Eelnevalt korraldatakse täpsustav võrgustikukohtumine, kuhu on kaasatud ka laps ja lapsevanem(ad). Koostöös lapse ja vanemaga koostatakse avaldus ravikodusse vastuvõtuks, kus on fikseeritud ka vanemapoolne luba ravikodu meeskonnal saada võimalikelt võrgustikuliikmetelt vajalikku täiendavat informatsiooni lapse kohta. Ravikodusse vastuvõtu eelduseks on lapse vaba tahe koostööks ravikodu meeskonnaga. Katseajaks on 2 nädalat, mille jooksul võib mõlemapoolselt avaldus ka lõpetada.

4. Miljööteraapilise töö sisu ravikodus

Teenust osutatakse vabatahtlikkuse alusel, last ja tema lähedasi/peret kaasates. Rõhuasetus on toetava keskkonna kujundamisel lapse individuaalsest vajadusest lähtuvalt, olles lapsega pidevas koostöös ja terapeutilises suhtes.

Teenuse kestus on pikaajaline, 1-3 aastat, (keskmiselt 2 a.), kestuse vajadus hinnatakse ravikodu meeskonna ja juhi poolt vastavalt lapse individuaalsele vajadusele.

Tegevus toimub tööpäeviti, E-R, väljaarvatud nädalavahetus, koolivaheajad ja riigipühad.

Teenuse jooksul toimub tegevus kolme keskkonna kaudu:

1) elukeskkond

2) õppekeskkond

3) teraapiakeskkond

Kõik tegevused nendes keskkondades on omavahel läbipõimunud ning toimivad ühtse tervikuna. Igapäevane tegevus baseerub individuaalsel lähenemisel, milles kasutatakse nii analüütilise-, süsteemse- kui ka käitumis- ja miljööteraapia meetodeid.

1) Terviklikud miljööteraapilised lähenemisviisid määravad lastele teenusel viibimise jooksul sotsiaalsed raamid, millesse kuulub nii igapäevaste elamisoskuste kujundamine, sotsialiseerumine grupikaaslastega ning päeva-, nädala- ja aastarütmi struktureerimine. Miljööteraapiline töö baseerub kaitsval, toetaval, struktureerival, kaasaval ja tunnustaval töö meetodil, andes parima võimaluse lapse arenguks. Teenuseosutaja määrab lapsele teenusel viibimise ajaks miljööteraapilise kontaktisiku (mentori), kelle ülesandeks on koos lapsega koostada lühema- ja pikemaajaliste eesmärkide kava, olla talle isiklikuks lähimaks toeks ning otseseks vahendajaks ravikodu ja lapse lähedaste/pere vahel. Meeskonnas olev sotsiaaltöötaja koostöös lastepsühhiaatriga vaatab läbi lapse eelneva arenguloo ja koordineerib lapsepõhist sise- ja välisvõrgustiku tööd tugiteenuste mõjusamaks osutamiseks. Tegevus elukeskkonnas toimub päeva struktuuri toel, lastega koos valmistatakse 3 korda päevas süüa, igal päeval on kindel ühistegevus: ujumine, hipo-, muusika-, kunsti-, tantsuteraapia, toimuvad ühiskülastused kinno, teatrisse, muuseumidesse, kontsertidele, väljasõidud loodusesse jm. lapse silmaringi laiendavat või hingelist tasakaalu loovat.

2) Ravikodu töös kaasatakse regulaarselt erinevaid terapeute (muusika-, kunsti-, puutöö, savitöö, hipoteraapia jm.). Kogenud lastepsühhiaater hindab lapse füüsilist ja psüühilist seisundit, ravi vajadust (või selle muutmist), teostab psühhoteraapilisi individuaalvestlusi nii lapse kui ka pereliikmetega, vajadusel vormistab Sotsiaalkindlustusametile terviseseisundi kirjelduse puude määramiseks/muutmiseks, peab sidet lapse raviarsti(de)ga. Vajadusel osaleb väljaspool ravikodu võrgustiku koosolekutel või kutsub kokku võrgustikuliikmed ravikodusse.

3) Lisaks sotsiaalsete toimetulekuoskuste suurendamisele omandab laps põhiharidust ning täidab koolikohustust. Ravikodus elavad õpilased on ühtlasi Tartu Herbert Masingu Kooli õpilased, kellele koostatakse individuaalsed õppekavad. Tartu Herbert Masingu Kooli vastuvõtuks on vajalik Rajaleidja soovitus eritoele. Õpetajateks on eripedagoogilise või sotsiaalpedagoogilise taustaga pedagoogid.

Lapse toetamisel on keskne roll regulaarsel koostööl lapse varasemas igapäevaelus ümbritsevate inimestega (perega, kooliga, sõpradega jne), elukohajärgse sotsiaalsüsteemiga ja teenuseosutaja rehabilitatsiooniplaani eest vastutava isikuga, mis tagab kestvama tulemuse saavutatu rakendamisel pärast teenusel viibimise aja lõppemist.
Koostöö eesmärgiks on last ümbritsevatele isikutele (pere, klassikaaslaste, sõprade jt. lapse poolt valitud lähedastele) info andmine ja selgitamine lapse seisundi olemusest ja abistamise võimalustest.

Miljööterapeutidena töötavad kas psühholoogia-, sotsiaaltöö-, eripedagoogika-, meditsiini- vm. kõrgharidusega sobiva väljaõppega inimesed. Meeskonnas peab olema võimaluste piires erineva vanuse ja sooga inimesi, et mudeldada meeskonnaga iseseisvalt ühiskonnas toimimist.

Teenuse miljööteraapilist tööd ravikodus juhib, koordineerib ja vastutab selle kvaliteedi eest pikaajalise kogemusega lastepsühhiaater.

Teated