Meie koolis on kasutusel erinevad kaasaegsed erivajadustega laste õpetamist ja kasvatamist toetavad metoodikad.

Eripedagoogiline lähenemine

Tartu Herbert Masingu Koolis rakendatakse õppeainete õpetamisel üldpedagoogika kõrval laialdaselt ka eripedagoogika põhimõtteid, sh erimetoodilisi võtteid õppeainete õpetamisel.

Õpilaste erivajadustest lähtuvalt:

  • jõukohastatakse õppetekste nii mahu kui ka sõnastuse osas,
  • näitlikustatakse õpetust tajumist toetavate naturaalsete, verbaalsete või visuaalsete vahenditega,
  • koostatakse individuaalseks tööks õpilaste erinevat võimekust arvestavad diferentseeritud sisuga töölehed,
  • lõimitakse õpetus laste tunnetusprotsesside arendamisega.

TEACCH

Üheks efektiivseks võimaluseks toetada autismispektri häirega õpilasi on programm nimega TEACCH (Treatment and Education of Autistic and related Communication handicapped CHildren).

Programm asutati Eric Schopleri ja Robert J. Reichleri poolt 1966 aastal Põhja-Carolinas. Programmi alustaladeks on:

  • Struktureeritud õpe. See on lähenemisviis, millega saab suurendada indiviidi oskusi ning muuta keskkonda isikule kergemini mõistetavamaks ja sobilikumaks. Stuktureeritud õpe sisaldab füüsilise keskkonna ümberkorraldamist ja autismispetsiifiliste probleemide lahendamiseks vajalike strateegiate väljatöötamist. Struktureerituse eesmärgiks on õpetada, et olukordadel on tähendus ning nad on etteaimatavad. See teadmine aitab identifitseerida ümbritsevas maailmas esinevaid seosed ja neid mõista.
  • Koostöö vanemate ja teiste spetsialistide vahel. TEACCH programmi seisukohalt on vanemad kõige paremad eksperdid. Nad on oma lapse arenguga kõige rohkem kursis ja nad oskavad seega tavaliselt kõige paremini tõlgendada lapse käitumist. Seetõttu on vajalik vanemate aktiivne suhtlemine lastega tegelevate spetsialistidega ning vanemate kaasamine lapse arendamisse.
  • Individuaalsusega arvestamine. TEACCH programm näeb ette, et õpetaja õpib peensusteni tundma autismispektri häirega lapse isiksust ja omapärasid ning suudab nendega õppetöös arvestada.

Allikas: Cary B. Mesibov, Victoria Shea, Eric Schopler 2004. The TEACCH approach to autism spectrum disorders. Springler.

ABA

Pervasiivseid arenguhäireid diagnoositakse käitumises avalduvate iseloomulike tunnuste alusel. Seetõttu on selliste häirete puhul kõige kohasem mõjutamine käitumuslikke võtteid kasutades.

ABA (Applied Behavioral Analysis) meetodi põhimõtted, mida kasutatakse laialdaselt erinevates lähenemistes on osutunud autistlike laste aitamisel kõige efektiivsemaks.

ABA tehnikad sisaldavad autistlike laste sotsiaalsete oskuste ja probleemilahendusoskuste mõjutamist lihtsaid õppimise põhimõtteid kasutades. Selle põhielemendid on tuletatud kahest käitumuslikust põhimõttest – tugevdamine (reinforcement) ja kustutamine (extinction). Tugevdamise all mõeldakse soovitud tulemusega seotud käitumise sagenemist. Kustutamise all mõeldakse soovitud tulemuse puudumisel käitumise kadumist.

Tulemuste saavutamiseks kasutatakse nelja põhilist õpetamise meetodit:

  • Julgustamine (prompting) – vihjete ja abi andmine soovitud käitumiste esitamiseks;
  • Eemaldumine (fading) – järk-järguline vihjete ja abi vähendamine nii et käitumine saaks esineda iseseisvalt;
  • Kujundamine (shaping) – kordaminekute toetamine ja esiletõstmine, et soodustada õnnestunud käitumise esinemist;
  • Sidumine (chaining) – väiksemate, lihtsamate edukalt omandatud käitumiste omavahel seostamine kompleksseteks käitumisviisideks.
  • Kirjeldatud käitumuslikke elemente saab kasutada erinevates lähenemistes nii üldistel arengulistel eesmärkidel kui ka spetsiifiliste oskuste õpetamisel.

Oskuste õpe

Oskuste õpe on lastele mõeldud probleemide lahendamise meetod, mille aluseks on lahenduskeskse lühiteraapia põhimõtted. Oskuste õppe abil omandavad lapsed oskusi, et toime tulla ja lahendada mitmeid psüühilisi ja sotsiaalseid probleeme. Meetodi väljatöötjateks on Ben Furman ja sotsiaalpsühholoog Tapani Ahola ning eripedagoogid Sirpa Birni ja Tuija Teräväga.

Oskuste õppe keskne idee käsitleb suurt osa laste probleemidest oskusena, mida on võimalik õppida või täiendada. Teisiti öeldes – lastel ei ole mitte probleeme, vaid on oskusi, mida nad veel ei ole ära õppinud. Taoline positiivne lähenemine toetab lapsi käitumisraskustest ülesaamisel, aidates seega vähendada probleemse käitumisega koos käivaid probleeme nagu näiteks koolist väljalangemine või õppedukuse alanemine. Samuti toetab see õpilasi nende väärtuste ja eneseväärikuse kujundamisel, kuna võrreldes probleemide lahendamise keskse lähenemisega muudab oskuste õpe sotsiaalsete oskuste arengu lapse jaoks meeldivaks rahuldust pakkuvaks kogemuseks, toetades seega usku endasse kui isikusse, kes suudab raskusi ületada.

Loe lisaks: www.kidsskills.org

Oskuste õppe käsiraamat

AAT

AAT ehk agressiivsuse asendamise treening (inglise keeles aggression replacement training ehk ART) on tõenduspõhine sekkumisprogramm sotsiaalse kompetentsuse arendamiseks ja agressiivse käitumise asendamiseks sotsiaalselt vastuvõetava käitumisega.

See koosneb kolmest moodulist:

  • Protsotsiaalsete oskuste treening on suunatud käitumisele ja õpetab osalejatele, kuidas leida antisotsiaalsele käitumisele positiivsed alternatiivid.
  • Viha ohjamise treening on suunatud emotsioonidele ja õpetab viha tekitavaid olukordi analüüsima ja viha juhtima mitteagressiivsel viisil.
  • Kõlbeline arutlemine on suunatud mõtlemisele ja küpsema kõlbelise tunnetuse omandamisele.

Tavaliselt koosneb programm 30 sessioonist (10 sessiooni iga mooduli kohta). Sessiooni ülesehitus jaguneb väliseks struktuuriks, mis on kõigi kolme mooduli puhul sama, ja sisemiseks struktuuriks, mis on iga mooduli puhul erinev. Treeningsessioonid viiakse läbi 4-8 osalejaga rühmades, kuid rühma suurus võib varieeruda sõltuvalt osalejate vajadustest. Rühmal on kaks juhendajat: põhi- ja abijuhendaja. Põhijuhendaja juhib sessiooni ning abijuhendaja istub osalejate seas ja vastutab mõne sessiooni osa eest.

AAT on oma valdkonna üks kõige paremini valideeritud programme ning seda on kasutatud nii esmaseks ennetuseks kui ka raskete käitumishäiretega inimeste raviks. Norras on meetodit kasutatud lasteaedades, algkoolides, põhikoolides, laste hoolekandeasutustes ja väikeste modifikatsioonidega ka inimeste peal, kellel on Aspergeri sündroom või autism.

Verge

Verge metoodika annab praktilised oskused nii agressiivsete situatsioonide ennetamiseks kui ka füüsiliseks piiride seadmiseks. Meetodi omandamisel saadud teadmised on ka agressiooni ennetava efektiga.

Lisainfo: http://verge.ee/

Motiveeriv intervjueerimine

Motiveeriv intervjueerimine (MI) on suhtlusstiil ja nõustamismeetod, mis on suunatud inimeste käitumises positiivsete muutuste esile kutsumisele. Meetod õpetab rakendama igapäevaseid suhtlemisvõtteid moel, mis suurendavad inimeste sisemist motivatsiooni, võimet võtta oma elus ette olulisi muutusi ning neid elus hoida.

Miljööteraapia

Miljööteraapia kohta loe meie Rehabilitatsioonikeskuse lehelt.

Teated