Rehabilitatsiooniprogramm lastele, kellel on raske ja püsiv psüühikahäire
Rehabilitatsiooniprogramm (edaspidi Programm) raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, on koostatud Sotsiaalkindlustusameti tellimusel ja Norra finantsmehhanismi 2009-2014 poolt rahastatud pilootprojekti “Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames.
Tartu Herbert Masingu Koolis piloteeritakse Programmi (päevane vorm) perioodil 20.05.2016 kuni 31.12.2016.
Programmi eesmärk on 10-17 aastastele raske ja püsiva psüühikahäirega lastele hariduse omandamise korraldamine ja toetamine ning laste tegevusvõime ja osaluse arendamine nende igapäevases sotsiaalses keskkonnas.
Programmi sihtgrupiks on lapsed, kellel on raske psüühikahäire ja keeruline psühhosotsiaalne olukord, on tavakoolis raske kohaneda ja õppetööga toime tulla ning vajavad järjepidevalt rehabiliteerivaid meetmeid, et toetada nende funktsioneerimist. Sihtgruppi kuuluvad lapsed, kes on varem saanud erinevaid meetmeid probleemolukorra lahendamiseks ja vajalikku tulemust ei ole saavutatud ning kellel on tegevusvõime arendamise vajadus Rahvusvahelise Funktsioneerimise Klassifikatsiooni (edaspidi RFK) alusel järgmistes valdkondades: d1 õppimine ja teadmiste rakendamine, d2 üldised ülesanded ja nõuded, d3 suhtlemine, d5 enesehooldus, d7 inimestevaheline lävimine, e3 toetus ja suhted.
Programmi osutatakse nii päevaprogrammi (rehabiliteerivaid tegevusi viiakse läbi päevasel ajal rehabilitatsiooni- ja haridusasutuses, laps ööbib kodus) kui ka ööpäevase Programmi (koosneb õppetööst koolis, päevastest rehabiliteerivatest tegevustest, mida viivad läbi rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid ja huvitegevustest õhtusel ajal õpilaskodus) vormis. ööpäevane Programm eeldab haridus-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuste integreerimist. Vajadusel saab laps lisaks tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuseosutaja juures.
Programmi suunamise kriteeriumid:
- normintellektiga 10-17 aastane laps (eelnevalt psühhiaatri poolt selgitatud välja vaimne võimekus), kellel on diagnoositud psüühikahäire (F10-F19, F30-F39, F40-F49, F50- F59, F80-F89, F90-F98) ja kellel on raviskeem ning on saanud eelnevalt ravi häire stabiliseerimiseks
- suunamiskiri lastepsühhiaatrilt või rehabilitatsiooniteenust osutava meeskonna lastepsühhiaatrilt või psühhiaatrilt
- raske või sügav puudeaste
- kehtiv rehabilitatsiooniplaan
- nõustamiskomisjon on soovitanud sobiva õppevormi
Programm sobib kui: 1) laps on saanud eelnevalt hariduse-, rehabilitatsiooni- ja muid meetmed kuid need ei ole olnud mõjusad; 2) laps soovib Programmis osaleda vabatahtlikkuse alusel; 3) lapsevanem või eestkostja või lähivõrgustiku liige nõustub Programmi tegevustes osalema.
Programmi peamised tegevused
Programmi tegevusi teostab ja aitab läbi viia Programmi meeskond: haridusteenust osutavad spetsialistid, rehabilitatsiooniteenuseid osutavad spetsialistid (arst, õde, psühholoog, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja, loovterapeut, eripedagoog, füsioterapeut, logopeed) ning sotsiaalpedagoogid või kasvatajad.
Programmil on kolm fookust ehk tegevuste gruppi:
1) Last ümbritsev suhete ja hoiakute keskkond. Miljööteraapia. Laste arengut soodustava füüsilise, sotsiaalse, psühholoogilise keskkonna kujundamine, mis võimaldab rakendada rehabilitatsiooniprotsessis arendatavaid oskuseid igapäevaelu situatsioonides nii õppetöös, elukohas, teistes sotsiaalse suhtlemise keskkondades.
Töö lapsevanemate ja teiste lapse jaoks oluliste isikutega, eesmärgiga soodustada lapse Programmis omandatud oskuste säili(ta)mist keskkonnas, kuhu laps läheb elama, õppima peale Programmi ning eesmärgiga arendada lapsevanemate, teiste võrgustikuliikmete haigusteadlikkust, oskuseid pakkuda lapsele jätkuvalt abi ning toetust.
2) Õppimise valdkonnaga seotud tegevusvõime arendamine. Individuaalsed rehabiliteerivad tegevused eesmärgiga arendada oskuseid RFK d1 õppimise ja teadmiste rakendamise valdkonnas, d2 ülesannete täitmise, harjumuste kujundamise ja stressiga toimetuleku valdkonnas, d3 suhtlemise valdkonnas, vajaduse korral ka d4 liikuvuse valdkonnas.
3) Kohanemine ja tegevusvõime arendamine enesehoolduses, koduses keskkonnas ja lapse jaoks olulistes keskkondades. Individuaalsed rehabiliteerivad tegevused ja grupiviisilised tegevused ning tegevused ümbritsevas keskkonnas, ühiskonnas eesmärgiga arendada oskuseid RFK d5 enesehoolduse valdkonnas, d6 koduse elu valdkondades nagu eluaseme korrashoid, toidu, riiete, muu eluks tarviliku korrashoid ja teiste abistamine, d7 inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkonnas.
Individuaalsed tegevused määratletakse igale lapsele Programmi algusetapis ja nende valik sõltub, milliseid oskuseid antud lapsel on vaja arendada (RFK d1-d7 valdkondadest) ja sellest, millise spetsialisti tegevused ja töömeetodid on kõige sobivamad lapse tegevusvõime arendamiseks.
Grupiviisilised tegevused (tegevused väljaspool õppetööd) valitakse igale lapsele Programmi sisenemise etapis või vahehindamise protsessis ning nende valik sõltub lapse kohanemisvõimest ja oskuste arendamise vajadusest.
Kogukonnategevused. Programmis viiakse läbi tegevusi, mis aitavad lastel kogukonnas, elamise piirkonnas ja ühiskonnas kohaneda:
- kultuuriasutuste külastamine (kino, muuseumid jm)
- looduskeskkonna külastamine (looduspargid jm)
- liikumis- ja sportlike tegevuste läbiviimise kohad (veekeskus jm)
- lisaks on soovitav külastada kohti ja keskkondi, mis võimaldavad saada parema ülevaate enesearendamise võimalustest (haridusasutused edasiõppimiseks, huviharidus jm)
- piirkonna tundmaõppimine
Kogukonnategevuste läbiviimine tähendab teenuste integreerimist, st järjepidevat koostööd haridus- ja tervishoiuteenuste osutajatega, sh õpetajate konsulteerimine ja suunamine.
Programmi oodatav tulemus
Laps on saavutanud parema psüühilise tasakaalu ja kohanemisvõime, tuleb toime õppimise valdkonna tegevustega ja koolikohustuse täitmisega, paranenud on lapse tegevusvõime tema enesehoolduses ja tema jaoks olulistes keskkondades nagu kodu, kool, vabaajaveetmise kohad. Muutunud on last ümbritsevate suhete ja hoiakute keskkond.
Raske ja püsiva psüühikahäirega laste rehabilitatsiooniprogrammi kohta leiate rohkem informatsiooni Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt siin.
Tartu Herbert Masingu Kooli keldrikorruse ruumide renoveerimine ja kasutusele võtmine
Tartu Herbert Masingu kooli õpilaste eripäraste annete väljaarendamiseks pakub mitmesuguseid võimalusi kooli loomekeskus, millest esimesena alustas 2006. aastal tegevust savikoda. 2009-2010. aastal renoveeriti regionaalarengu fondi toel loomekeskuse jaoks kogu kooli keldrikorrus, mis nõukogude ajal oli ette nähtud hoopis tuumavarjendiks. Sellest annavad veel praegugi märku lõpmatult paksud betoonmüürid ja laburünditaolised põnevad ruumisopid. Samas on endale ruumid leidnud ka kooli õpilasesindus, kes püüab õpilaste huvitavamaks ja noortepärasemaks muuta.
Keldrikorruse renoveerimist toetasid:
Pikaajaline rehabilitatsiooniteenuste osutamine psüühikahäirega lastele
Norra Finantsmehhanismist 2009-2014 rahastatud programmi „Rahvatervis” eeldefineeritud pilootprojekti „Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames, sõlmisid Sotsiaalkindlustusamet ja Tartu Herbert Masingu Kool lepingu „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenuste osutamine psüühikahäirega lastele“ (Teenus I) osutamiseks.
Teenuse osutamise periood: 28.02.2014 - 31.03.2016
Teenuse osutamise koht: Vanemuise 33, Tartu
Teenuse osutamise eesmärk on tagada lapsele võimetekohane kiire tagasipöördumine täisväärtuslikku igapäevaellu integreerides vajaduspõhiselt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuseid. Teenust osutatakse lastele vabatahtlikkuse alusel.
Teenuse eeldatav tulemus:
- Teenuse osutamise tulemusena saavutab laps parema toimetuleku- ja kohanemisvõime igapäevaelus, võrreldes teenusele eelnenud perioodiga.
- Teenuse tulemusena paraneb järk-järgult lapse toimetulek teda ümbritsevas keskkonnas igapäevaste olukordade ja tegevustega samuti võimetekohase õppimisega nii teenusel olles kui ka üleminekul tavapärasesse keskkonda
Teenuse sihtrühm
Teenus on mõeldud komplekse probleemistikuga lastele, kellel on diagnoositud psüühikahäired ning kellele olemasolevad tugimeetmed pole vajalikul määral mõjunud ja kes vajavad abisaamiseks pikemaajalist rehabilitatsiooniteenust. Kuna teenusel osalejate arv on piiratud (32 last), on ka sihtrühmale rakendatud kitsendused: normintellekt, raske või sügav puudeaste, määramise aasta, vanuserühm, rehabilitatsiooniplaani olemasolu.
Teenuse sihtrühmaks on koolikohustuslikus eas 10 - 17 aastased lapsed, kellele on 2013.a - 2015.a määratud raske või sügav puue ja kellel on raskekujulised psüühilised häired ning sellest tulenevalt ei tule toime koolikohustuse täitmise ja igapäevase eluga.
Teenuse tegevused
Teenus on pikaajaline (mitte vähem kui kolm kuud, keskmiselt kuni aasta) ning koosneb kolmest vormist: ööpäevaringne, päevane ja järeltoetus.
Teenuse jooksul toimub tegevus kolme keskkonna, elu- õppe- ja teraapiakeskkonna kaudu. Kõik tegevused nendes keskkondades on omavahel läbipõimunud ning toimivad ühtse tervikuna. Igapäevane tegevus baseerub individuaalsel lähenemisel, milles kasutatakse nii analüütilise-, süsteemse- kui ka käitumis- ja miljööteraapia meetodeid. Teenusel olevaid tegevusi ja teraapiaid teostab teenuseosutaja rehabilitatsioonimeeskond, kuhu kuuluvad: lastepsühhiaater, psühhiaatriaõde, tegevusterapeut, kliiniline psühholoog, eripedagoog, sotsiaaltöötaja. Vahetult teenust osutava personali hulka kuuluvad ka kasvatajad.
Lisainfo
Teenuse kirjeldus
Pilootprojekt: Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele
Programm: "Rahvatervis"
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste koduleht
Norway Grants kodulehelt
