16. märtsil 2023 peab Herbert Masingu kool oma 30. sünnipäeva Eesti Rahva Muuseumis. Sel puhul on kõik käitumise mõtestamisest huvitatud oodatud seda koos meiega tähistama mõttehommikul "Tabamatu vastuolu - räägime ajust ja suhtest".
Sel korral räägime eelkõige ajust – ajust kui ennustusmasinast, ajust kui tõlgendajast ja ajust kui meie käitumist juhtivast organist. Masingu koolile omaselt vaatame seda läbi autismi- ja emotsionaalse trauma spektri.
Konverentsile on oodatud kõik laste ja noortega töötavad spetsialistid ning huvilised. Tore oleks kohtuda kõikide endiste (ja tulevaste) kolleegidega. Registreeri ennast konverentsile SIIN
Konverentsi osalustasu on 40 eurot, Tartu linna haridusasutuste töötajatele tasuta.
Lisainfo: Siim Värv (
Päevakava:
9.30 Kogunemine, registreerimine, hommikukohv
10.00 Tervitussõnad, õnnitlused, sissejuhatus päeva
10.30 Loome raami – mida ennustab aju ja mida ennustab päev.
11.15 Autismispektrihäire ja aju. Kersti Sikk, Tartu Herbert Masingu Kooli õpetaja
12.00 Tõhus kohvipaus
13.00 Emotional trauma experience and the brain/ Emotsionaalne traumakogemus ja aju. Steve Graner, Neurosequential Network. Ettekanne on inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde.
13.45 Aitaja ja aju. Marju Aas, Tartu Herbert Masingu Kooli sotsiaalpedagoog
14.30 Tiina Kallavuse nimelise Piirinihutaja auhinna üleandmistseremoonia
15.00 Päeva lõpp
Konverents „Tabamata suhe – räägime miljööteraapiast“
3. märtsil 2017 toimus järjekordne Tartu Herbert Masingu Kooli sünnipäevakonverents. Seekord oli alateemaks miljööteraapia, mida aitasid mõtestada eksperdid Norrast ja Eestist. Kokku kogunes konverentsile pisut alla 250 haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja noortevaldkonna spetsialisti üle Eesti.
Konverentsil arutleti selle üle, mis on miljööteraapia ja kuidas saab seda kasutada oma töös teistsuguste laste ja noortega? Avati kes on lapsed, kes vajaks miljööteraapiat ning kuidas 5 olulist miljööteraapilist protsessi – kaitsmine, toetamine, struktureerimine, kaasamine ja tunnustamine – saavad abivajajat konkreetselt aidata?
Lisaks esitleti kahte miljööteraapia olemust avavat eestikeelset raamatut:
Erik Larsen “Miljööteraapia praktikas. Lugusid tööst haavatavate lastega.”
Kate Mevik ja Erik Larsen „Miljööteraapia laste ja noortega. Organisatsioon kui terapeut.”
Konverentsil esinejate esitlused:
Anne Daniel-Karlsen “Lähisuhtevägivald läbi lapse silmade” (esitlus)
Videolink „Angry Man“ (video)
Erik Larsen “Miljööteraapia olemus” (esitlus)
Tiina Kallavus ja Anne Daniel-Karlsen “Eesti kogemus miljööteraapia rakendamisel. Miljööteraapia tulevikust Eestis” (esitlus)
Konverents „Tabamata mure – räägime kiindumushäirest“
Tartu Herbert Masingu Kool tähistas 19. veebruaril 2016. aastal oma 23. sünnipäeva üle Eestilise konverentsiga „Tabamata mure – räägime kiindumushäirest“. Konverensile kogunes rohkem kui 350 hariduse-, sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna spetsialisti.
Konverentsi eesmärgiks oli tähelepanu pöörata kiindumushäire temaatikale. Taanlasest psühholoog ja terapeut Niels Peter Rygaard, kes samuti konverentsil üles astus, sõnab et kiindumushäire hõlmab rida käitumisprobleeme, mis on omased lastele, kellele ei ole esimeste eluaastate jooksul langenud osaks piisavat hoolt. Laps võib olla võimetu arendama vastastikuseid, armastavaid ja abistavaid suhteid teistega ning sotsiaalsed oskused võivad kujuneda puudulikeks – nagu oskus mängida, õppida, töötada, armastada, olla pere- või rühmaliige. Temast kujuneb erivajadusega laps selles mõttes, et tal puudub võime pidurdada või muuta tunnet või impulssi, kui see on kord tekkinud. Selline laps ei suuda emotsionaalset energiat kaua endale hoida ega stabiliseerida. Selle tagajärjel on aja-, ruumi- ja proportsioonitaju ning sihtide suunad olemas vaid väga algelisel kujul ning kindlasti mitte sellisel tasemel, nagu seda eeldavad täiskasvanud.
Konverentsil esinejate videod ja esitlused:
Niels Peter Rygaard "Kiindumushäirega laps ja tema aitamisvõimalused keskkonna kujundamise teel" (video, esitlus)
Aleksei Turovski "Kiindumus(häire)est loomariigis" (video)
Airiin Demir "Miljööteraapilise tõe otsingul" (esitlussitlus)
Anne Daniel-Karlsen ja Tiina Kallavus "Kiindumushäiretega lastega tööst Tartu Herbert Masingu Koolis" (video)
Konverentsil esinesid:
Niels Peter Rygaard, psühholoog ja terapeut, Taani Psühholoogide Assotsiatsiooni liige ja Taani Riikliku Lapsendamisnõukogu nõustaja. Ta on vanemliku hooleta laste hooldajatele mõeldud Euroopa Liidu haridusprogrammide algataja, autor ja kaasarendaja. Lisaks on ta raamatu „Kiindumushäirega laps“ autor.
Aleksei Turovski, Eesti etoloog ja zoosemiootik. Ta on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna zooloogina.
Airiin Demir, kliiniline lastepsühholoog, kes on enamuse oma erialapraktikast töötanud tõsiste käitumishäretega noortega Norras ning on viimastel aastatel keskendunud oma välismaa kogemuse rakendamisse Eestis. Ta on tunnustatud Verge metoodika treener.
Anne Daniel-Karlsen on omandanud Tartu Ülikoolis lastearsti eriala. Lisaks on omandanud üldarsti ning laste- ja noortepsühhiaatria eriala Norra Kuningriigis. Ta on end täiendanud antroposoofilises meditsiinis Sveitsis ning läbinud antroposoofilise psühhoteraapia ja psühhiaatria täiendkoolituse Stuttgardis, Saksamaal. Anne Daniel on Norra Arstide Liidu, Eesti Psühhiaatria Seltsi, Eesti Antroposoofiliste Arstide Seltsi Nordic-Baltic Organisation for professionals working with children and adolescent juhatuse liige ning MTÜ Laste Ravikodu Seltsi juhatuse esimees.
Tiina Kallavus, eripedagoog, logopeed, sotsiaaltöötaja ja mänguterapeut, kes tegutseb hetkel nii Tartu Herbert Masingu Koolis erinevates rollides (muuhulgas juhib ta kooli ja rehabilitatsioonimeeskonna koostööd), töötab lastega Tudulinna asenduskodus ning ongi kiindumushäirega lapse hooldusema.
Juubelikonverents “Tabamata ime”
Reedel, 1. märtsil 2013. aastal peeti kooli juubeli puhul Dorpati konverentsikeskuses hariduskonverentsi „Tabamata ime“.
Konverentsil lahati kogu psüühiliste erivajadustega lastega seotud probleemide spekter, sh neuropsühholoogia ja psühhiaatria küsimused, perede ja laste sotsiaalprobleemid, võrgustikutöö ning juhtumikorraldus. Kaardistati õpikeskkonna ja finantseerimismudeli sõlmpunkte.
Konverentsil esinesid:
Aaro Toomela, Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi professor ‒ Psüühiliste erivajadustega laps neuropsühholoogi pilgu läbi
Anu Susi, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastepsühhiaater ‒ Kuidas pusletükke sobitada? Kes on psüühiliste erivajadustega laps ja kuidas teda eristada tavalapsest?
Tiina Kangro, ajakirja „Puutepunkt“ ja ETV saatesarja „Puutepunkt“ produtsent ‒ Ühiskond, pere ja erivajadustega laps
Airiin Demir, kliiniline psühholoog, multisüsteemse teraapia spetsialist ‒ Tõsiste käitumishäiretega noorte taastusabi Norra ja Eestis näitel
Anne Daniel-Karlsen, arst-lastepsühhiaater – Keeruline laps: emotsionaal- ja käitumisprobleemidega lastest Eesti ja Norra kogemuse põhjal
Mai Suuder, THMK õpetaja ‒ Autismispektri häiretega laste õpetamine TEACCH meetodi järgi
Tiina Kallavus, THMK direktor ‒ HEV last toetava tervikliku võrgustikutöö tegelik olukord ja parandamisvõimalused Eestis praktiku kogemuse läbi
Vallo Reimaa, TTG direktor ‒ Päeva kokkuvõte: Psüühiliste hariduslike erivajadustega õpilase arengut toetava haridusmudeli põhijooned
