Rehabilitatsiooniprogramm lastele, kellel on raske ja püsiv psüühikahäire
Rehabilitatsiooniprogramm (edaspidi Programm) raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, on koostatud Sotsiaalkindlustusameti tellimusel ja Norra finantsmehhanismi 2009-2014 poolt rahastatud pilootprojekti “Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames.
Tartu Herbert Masingu Koolis piloteeritakse Programmi (päevane vorm) perioodil 20.05.2016 kuni 31.12.2016.
Programmi eesmärk on 10-17 aastastele raske ja püsiva psüühikahäirega lastele hariduse omandamise korraldamine ja toetamine ning laste tegevusvõime ja osaluse arendamine nende igapäevases sotsiaalses keskkonnas.
Programmi sihtgrupiks on lapsed, kellel on raske psüühikahäire ja keeruline psühhosotsiaalne olukord, on tavakoolis raske kohaneda ja õppetööga toime tulla ning vajavad järjepidevalt rehabiliteerivaid meetmeid, et toetada nende funktsioneerimist. Sihtgruppi kuuluvad lapsed, kes on varem saanud erinevaid meetmeid probleemolukorra lahendamiseks ja vajalikku tulemust ei ole saavutatud ning kellel on tegevusvõime arendamise vajadus Rahvusvahelise Funktsioneerimise Klassifikatsiooni (edaspidi RFK) alusel järgmistes valdkondades: d1 õppimine ja teadmiste rakendamine, d2 üldised ülesanded ja nõuded, d3 suhtlemine, d5 enesehooldus, d7 inimestevaheline lävimine, e3 toetus ja suhted.
Programmi osutatakse nii päevaprogrammi (rehabiliteerivaid tegevusi viiakse läbi päevasel ajal rehabilitatsiooni- ja haridusasutuses, laps ööbib kodus) kui ka ööpäevase Programmi (koosneb õppetööst koolis, päevastest rehabiliteerivatest tegevustest, mida viivad läbi rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid ja huvitegevustest õhtusel ajal õpilaskodus) vormis. ööpäevane Programm eeldab haridus-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuste integreerimist. Vajadusel saab laps lisaks tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuseosutaja juures.
Programmi suunamise kriteeriumid:
- normintellektiga 10-17 aastane laps (eelnevalt psühhiaatri poolt selgitatud välja vaimne võimekus), kellel on diagnoositud psüühikahäire (F10-F19, F30-F39, F40-F49, F50- F59, F80-F89, F90-F98) ja kellel on raviskeem ning on saanud eelnevalt ravi häire stabiliseerimiseks
- suunamiskiri lastepsühhiaatrilt või rehabilitatsiooniteenust osutava meeskonna lastepsühhiaatrilt või psühhiaatrilt
- raske või sügav puudeaste
- kehtiv rehabilitatsiooniplaan
- nõustamiskomisjon on soovitanud sobiva õppevormi
Programm sobib kui: 1) laps on saanud eelnevalt hariduse-, rehabilitatsiooni- ja muid meetmed kuid need ei ole olnud mõjusad; 2) laps soovib Programmis osaleda vabatahtlikkuse alusel; 3) lapsevanem või eestkostja või lähivõrgustiku liige nõustub Programmi tegevustes osalema.
Programmi peamised tegevused
Programmi tegevusi teostab ja aitab läbi viia Programmi meeskond: haridusteenust osutavad spetsialistid, rehabilitatsiooniteenuseid osutavad spetsialistid (arst, õde, psühholoog, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja, loovterapeut, eripedagoog, füsioterapeut, logopeed) ning sotsiaalpedagoogid või kasvatajad.
Programmil on kolm fookust ehk tegevuste gruppi:
1) Last ümbritsev suhete ja hoiakute keskkond. Miljööteraapia. Laste arengut soodustava füüsilise, sotsiaalse, psühholoogilise keskkonna kujundamine, mis võimaldab rakendada rehabilitatsiooniprotsessis arendatavaid oskuseid igapäevaelu situatsioonides nii õppetöös, elukohas, teistes sotsiaalse suhtlemise keskkondades.
Töö lapsevanemate ja teiste lapse jaoks oluliste isikutega, eesmärgiga soodustada lapse Programmis omandatud oskuste säili(ta)mist keskkonnas, kuhu laps läheb elama, õppima peale Programmi ning eesmärgiga arendada lapsevanemate, teiste võrgustikuliikmete haigusteadlikkust, oskuseid pakkuda lapsele jätkuvalt abi ning toetust.
2) Õppimise valdkonnaga seotud tegevusvõime arendamine. Individuaalsed rehabiliteerivad tegevused eesmärgiga arendada oskuseid RFK d1 õppimise ja teadmiste rakendamise valdkonnas, d2 ülesannete täitmise, harjumuste kujundamise ja stressiga toimetuleku valdkonnas, d3 suhtlemise valdkonnas, vajaduse korral ka d4 liikuvuse valdkonnas.
3) Kohanemine ja tegevusvõime arendamine enesehoolduses, koduses keskkonnas ja lapse jaoks olulistes keskkondades. Individuaalsed rehabiliteerivad tegevused ja grupiviisilised tegevused ning tegevused ümbritsevas keskkonnas, ühiskonnas eesmärgiga arendada oskuseid RFK d5 enesehoolduse valdkonnas, d6 koduse elu valdkondades nagu eluaseme korrashoid, toidu, riiete, muu eluks tarviliku korrashoid ja teiste abistamine, d7 inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkonnas.
Individuaalsed tegevused määratletakse igale lapsele Programmi algusetapis ja nende valik sõltub, milliseid oskuseid antud lapsel on vaja arendada (RFK d1-d7 valdkondadest) ja sellest, millise spetsialisti tegevused ja töömeetodid on kõige sobivamad lapse tegevusvõime arendamiseks.
Grupiviisilised tegevused (tegevused väljaspool õppetööd) valitakse igale lapsele Programmi sisenemise etapis või vahehindamise protsessis ning nende valik sõltub lapse kohanemisvõimest ja oskuste arendamise vajadusest.
Kogukonnategevused. Programmis viiakse läbi tegevusi, mis aitavad lastel kogukonnas, elamise piirkonnas ja ühiskonnas kohaneda:
- kultuuriasutuste külastamine (kino, muuseumid jm)
- looduskeskkonna külastamine (looduspargid jm)
- liikumis- ja sportlike tegevuste läbiviimise kohad (veekeskus jm)
- lisaks on soovitav külastada kohti ja keskkondi, mis võimaldavad saada parema ülevaate enesearendamise võimalustest (haridusasutused edasiõppimiseks, huviharidus jm)
- piirkonna tundmaõppimine
Kogukonnategevuste läbiviimine tähendab teenuste integreerimist, st järjepidevat koostööd haridus- ja tervishoiuteenuste osutajatega, sh õpetajate konsulteerimine ja suunamine.
Programmi oodatav tulemus
Laps on saavutanud parema psüühilise tasakaalu ja kohanemisvõime, tuleb toime õppimise valdkonna tegevustega ja koolikohustuse täitmisega, paranenud on lapse tegevusvõime tema enesehoolduses ja tema jaoks olulistes keskkondades nagu kodu, kool, vabaajaveetmise kohad. Muutunud on last ümbritsevate suhete ja hoiakute keskkond.
Raske ja püsiva psüühikahäirega laste rehabilitatsiooniprogrammi kohta leiate rohkem informatsiooni Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt siin.
