Meie koolis on kasutusel erinevad kaasaegsed erivajadustega laste õpetamist ja kasvatamist toetavad metoodikad.
Eripedagoogiline lähenemine
Tartu Herbert Masingu Koolis rakendatakse õppeainete õpetamisel üldpedagoogika kõrval laialdaselt ka eripedagoogika põhimõtteid, sh erimetoodilisi võtteid õppeainete õpetamisel.
Õpilaste erivajadustest lähtuvalt:
- jõukohastatakse õppetekste nii mahu kui ka sõnastuse osas,
- näitlikustatakse õpetust tajumist toetavate naturaalsete, verbaalsete või visuaalsete vahenditega,
- koostatakse individuaalseks tööks õpilaste erinevat võimekust arvestavad diferentseeritud sisuga töölehed,
- lõimitakse õpetus laste tunnetusprotsesside arendamisega.
TEACCH
Üheks efektiivseks võimaluseks toetada autismispektri häirega õpilasi on programm nimega TEACCH (Treatment and Education of Autistic and related Communication handicapped CHildren).
Programm asutati Eric Schopleri ja Robert J. Reichleri poolt 1966 aastal Põhja-Carolinas. Programmi alustaladeks on:
- Struktureeritud õpe. See on lähenemisviis, millega saab suurendada indiviidi oskusi ning muuta keskkonda isikule kergemini mõistetavamaks ja sobilikumaks. Stuktureeritud õpe sisaldab füüsilise keskkonna ümberkorraldamist ja autismispetsiifiliste probleemide lahendamiseks vajalike strateegiate väljatöötamist. Struktureerituse eesmärgiks on õpetada, et olukordadel on tähendus ning nad on etteaimatavad. See teadmine aitab identifitseerida ümbritsevas maailmas esinevaid seosed ja neid mõista.
- Koostöö vanemate ja teiste spetsialistide vahel. TEACCH programmi seisukohalt on vanemad kõige paremad eksperdid. Nad on oma lapse arenguga kõige rohkem kursis ja nad oskavad seega tavaliselt kõige paremini tõlgendada lapse käitumist. Seetõttu on vajalik vanemate aktiivne suhtlemine lastega tegelevate spetsialistidega ning vanemate kaasamine lapse arendamisse.
- Individuaalsusega arvestamine. TEACCH programm näeb ette, et õpetaja õpib peensusteni tundma autismispektri häirega lapse isiksust ja omapärasid ning suudab nendega õppetöös arvestada.
Allikas: Cary B. Mesibov, Victoria Shea, Eric Schopler 2004. The TEACCH approach to autism spectrum disorders. Springler.
Oskuste õpe
Oskuste õpe on lastele mõeldud probleemide lahendamise meetod, mille aluseks on lahenduskeskse lühiteraapia põhimõtted. Oskuste õppe abil omandavad lapsed oskusi, et toime tulla ja lahendada mitmeid psüühilisi ja sotsiaalseid probleeme. Meetodi väljatöötjateks on Ben Furman ja sotsiaalpsühholoog Tapani Ahola ning eripedagoogid Sirpa Birni ja Tuija Teräväga.
Oskuste õppe keskne idee käsitleb suurt osa laste probleemidest oskusena, mida on võimalik õppida või täiendada. Teisiti öeldes – lastel ei ole mitte probleeme, vaid on oskusi, mida nad veel ei ole ära õppinud. Taoline positiivne lähenemine toetab lapsi käitumisraskustest ülesaamisel, aidates seega vähendada probleemse käitumisega koos käivaid probleeme nagu näiteks koolist väljalangemine või õppedukuse alanemine. Samuti toetab see õpilasi nende väärtuste ja eneseväärikuse kujundamisel, kuna võrreldes probleemide lahendamise keskse lähenemisega muudab oskuste õpe sotsiaalsete oskuste arengu lapse jaoks meeldivaks rahuldust pakkuvaks kogemuseks, toetades seega usku endasse kui isikusse, kes suudab raskusi ületada.
Lisainfo: www.kidsskills.org
Zones of Regulation
Zones of Regulation on lähenemine, mis aitab õpilastel omandada oskusi oma emotsioonide paremaks äratundmiseks, juhtimiseks ja sobiliku käitumisstrateegia valimiseks. Selleks:
- anname emotsioonidele nimetused
- jagame värvikoodide alusel emotsioonid rühmadesse
- leiame asukoha tunneteskaalal
- valime vastavalt värvikoodile ja olukorrale sobiliku tegevuse
Lisainfo: https://zonesofregulation.com/
Verge
Verge metoodika annab praktilised oskused nii agressiivsete situatsioonide ennetamiseks kui ka füüsiliseks piiride seadmiseks. Meetodi omandamisel saadud teadmised on ka agressiooni ennetava efektiga.
Lisainfo: http://verge.ee/
Motiveeriv intervjueerimine
Motiveeriv intervjueerimine (MI) on suhtlusstiil ja nõustamismeetod, mis on suunatud inimeste käitumises positiivsete muutuste esile kutsumisele. Meetod õpetab rakendama igapäevaseid suhtlemisvõtteid moel, mis suurendavad inimeste sisemist motivatsiooni, võimet võtta oma elus ette olulisi muutusi ning neid elus hoida.
