Üheks efektiivseks võimaluseks toetada autismispektri häirega õpilasi on programm nimega TEACCH (Treatment and Education of Autistic and related Communication handicapped CHildren). See on pedagoogiline ja teraapiline lähenemine, mis asutati Eric Schopleri ja Robert J. Reichleri poolt 1966 aastal Põhja-Carolina Ülikoolis. See on üks esimesi ja enim kasutatud autismispektrihäiretega inimeste toetamise süsteeme maailmas. Tegemist on tõenduspõhise lähenemisega ja see põhineb autistlike inimeste sümptomitel ja õpistiilidel ning rõhutab konkreetse inimese tugevusi. TEACCHi filosoofiaks peetakse nelja olulist põhipunkti:
- tervikvaade inimesele;
- koostöö perega;
- viis unikaalset õpistiili (iseeneslik õppimine, auditiivne töötlus, tsentraalkoherents, täidesaatvad funktsioonid, sotsiaalne intelligentsus);
- struktureeritud õpe.
Struktureeritud õpe on lähenemisviis, millega saab suurendada õppija oskusi ning muuta keskkonda talle kergemini mõistetavamaks ja sobilikumaks. Stuktureeritud õpe sisaldab autismispetsiifiliste probleemide lahendamiseks vajalike strateegiate väljatöötamist. Struktureerituse eesmärgiks on õpetada, et olukordadel on tähendus ning nad on etteaimatavad. See teadmine aitab identifitseerida ümbritsevas maailmas esinevaid seosed ja neid mõista.
Kuna autistlikul lapsel on probleemid tervikpildi tajumisel, tegevuste planeerimisel ja tal on keeruline ennast teiste olukorda panna, siis on tema jaoks vajalik kogu koolipäev struktureerida, muuta arusaadavaks ning etteaimatavaks. Struktureeritud õpe hõlmab nii füüsilise keskkonna organiseerimist kui ka õpetamist visuaalsete päeva- ja tunnikavade ning töösüsteemide alusel. Visuaalne tugi on autistlike laste puhul eriti oluline, neil on piltide, sümbolite ja skeemide abil kergem jälgida juhiseid ja õppida. Autistlikke laste õpetamine on tõhusam, kui teha seda detailipõhiselt, pakkudes neile rutiine ja kordusi ning lähtuda nende erihuvidest.
Struktureerimise elemendid
Füüsiline struktuur
- Ruumi jaotamine selgeteks spetsiifilisteks aladeks. Nt õppimise,- mängu - ja puhkuse alad.
- Ruumis pakutakse selgeid piire ja märgistusi. Nt eraldadatakse riiulitega töökoht ja märgistatakse see vastavate piktogrammide või värvikoodidega.
- Luuakse ruumi visuaalne kord ja minimeeritakse segavat müra, nii visuaalset kui auditiivset.
Visuaalsed päeva- ja tunnikavad
- Pakutakse igaks päevaks ja tunniks visuaalset kava, et vähendada ärevust ja tagada etteaimatavus. Visuaalsed kavad võivad olla esitatud piltidena, piktogrammidena või kirjaliku loeteluna. Visuaalsed päeva- ja tunnikavad näitavad, mida teha praegu, mis tuleb järgmiseks ja millal tegevus lõpeb või on valmis. Visuaalsed kavad toetavad üleminekuid ja liikumisi kogu koolipäeva jooksul.
Rutiinid ja kordused
- Lapsele pakutakse rutiinseid ja korduvaid tegevusi, et tagada turvalisus. Kui turvalisus on saavutatud, siis on otstarbekas rutiine vähehaaval muuta.
Selged tööülesanded, töösüsteemid
- Tegevuste visuaalsed algoritmid, mis annavad õpilasele süsteemi, kuidas läheneda tegemist vajavale ülesandele ja limiteerivad segavaid tegureid.
- Tööülesannete algus ja lõpp on alati nähtavad. Nt Luuakse üks kaust tehtavate ülesannete jaoks ja teine valmis ülesannetele või pakutakse lapsele üks korv algmaterjalidega ja teine korv valmis tööde jaoks.
- Ülesanded esitatakse väikeste sammudena ja lapsele mõistetavas keeles.
- Tegevuse juhendamiseks pakutakse visuaalseid vihjeid nt numbrid, nooled või värvid, mis juhivad tegevust.
- Õpetatakse last pidama oma tegevuses järge. Nt pannakse linnuke või rist tehtud ülesannetele või tõmmatakse läbitud teemad maha.
- Struktureeritud ülesanded õpetavad lapse iseseisvaks. Kui laps on harjunud, siis saab ülesandeid järjestada kastide, riiulite või kaustade süsteemi järgi.
- Motivatsiooni tõstmiseks seostatakse ülesanded lapse lemmikteemadega ja pakutakse vajadusel väikseid pause lemmiktegevustega.
Lugemissoovitus TEACCH metoodika ja struktureeritud õppe kohta: Cary B. Mesibov, Victoria Shea, Eric Schopler 2004. The TEACCH approach to autism spectrum disorders. Springler.
