Kooliarst ja kooliõde

Kooliarst ja –õde hoolitsevad Tartu Herbert Masingu Koolis Teie lapse tervise eest, annavad vajadusel esmaabi, ravivad ägedate haigusseisundite tekkimisel (astma ja köha puhul saame teha inhalatsioone köha vedeldavate vahenditega), õpilaste vaktsineerimiste ja haiguste ennetamise raames viivad läbi ennetavat tervisekontrolli, tegelevad terviseedendusega, jagavad infot nii lastele kui lastevanematele ja ootavad ka infot lastevanematelt ja nende perearstidelt laste tervisliku seisundi kohta, haiguste ja ravi kohta, muude terviseprobleemide kohta.

Kooliarst suunab lapse vajadusel eriarstide vastuvõttudele, uuendab või kirjutab välja ravimeid vastavalt teie lapse vajadusele. Kooliarst ei saa suunata lapsi analüüside ja uuringutele tegemisele, ega teha neid koolis (saame kontrollida vereglükoosisisaldust), see kuulub perearsti tegevusvaldkonda.

Psühholoog

Koolipsühholoogi ülesandeks on individuaalvastuvõtud õpilastele, psüühiliste protsesside arendamine õpiraskustega õpilastel, grupitegevused lastele ja lastele koos lastevanematega, lastevanemate nõustamine, õpilaste arengutaseme ja võimete määramine ning küsimustike läbiviimine mitmetel eri eesmärkidel ja tulemuste analüüs.
Psühholoogi poole võib pöörduda nii kooli- kui ka koduste muredega.

Füsioterapeut

Füsioteraapia eesmärgiks on kehaliste harjutuste kaudu häirunud funktsiooni taastamine, et tagada aktiivne eluviis ja parem elukvaliteet. Tegeldakse kehaliste võimete arendamisega arvestades lapse individuaalsust.

Kehapuudega õpilastel taastatakse ja säilitatakse erinevate harjutustega füüsiline võimekus. Psüühiliste probleemidega õpilastele kasutatakse harjutusi ja erinevaid võtteid teraapialaual oma kehaskeemi tunnetamiseks. Füsioteraapiat vajavad ka traumajärgsed ning pervasiivsete häiretega lapsed. Füsioteraapiatunnid toimuvad individuaalselt või väikeses grupis (2-4 last).

Füsioteraapiat rakendatakse neile lastele, kes oma haiguse või puude tõttu ei saa osaleda kehalise kasvatuse tunnis.

Õppe eesmärgid:

• õpilaste enesetunde parandamine;
• kehaliste võimete ja liigutusoskuste arendamine;
• puude või haigusega toimetulekuks vajalike oskuste ja teadmiste omandamine.

Võimlemise eesmärgiks on maandada pingeid, vabaneda oma välimuse ja vähese kehalise võimekusega seotud kompleksidest, aidata kehalise tegevuse kaudu tasakaalustada häirunud ainevahetust.

Juhtumikorraldaja

Juhtumikorraldajad töötavad Tartu Herbert Masingu Kooli rehabilitatsioonikeskuses, kavandades ning viies koos lapse, pere ning spetsialistide meeskonnaga ellu rehabilitatsiooniplaanile tugineva tegevuskava. Juhtumikorraldaja püüab oma sekkumiste ja nõustamiste kaudu toetada pere ja lapse toimetulekut igapäevaeluga.

Juhtumikorraldaja põhilisteks ülesanneteks on:

• kliendi vajaduste ja võimaluste hindamine;
• kliendis ja/või tema elukeskkonnas muutuste esilekutsumiseks vajalike tegevuste planeerimine;
• teenuste ja muu abi vahendamine.

Mõnel juhul kuulub juhtumikorraldaja tööülesannete hulka ka teatud teenuste (näiteks nõustamine, toimetulekuoskuste õpetamine, kriisisekkumine jms) osutamine või kliendi õiguste eest seisja rolli täitmine. Juhtumikorraldaja tegevus lähtub alati konkreetsest kliendist tema elu- ja tegevuskeskkonnas ning on lahutamatult seotud jõustava sotsiaaltöö praksisega.

Ratsutamisterapeut (hipoteraapia)

Ratsutamist kasutatakse autismispektri häirega lastel teraapiavõttena, sest hobused nõuavad lastelt olulisel määral mitteverbaalset suhtlemist - mitte ainult füüsilist, vaid ka vaimset ja emotsionaalset osalust.

Ratsutades töötab kaasa kogu keha lihaskond, peale selle aitab ratsutamine parandada tasakaalu, koordinatsiooni, lihastoonuse häireid, lihas- ja posturaalkontrolli, üldist aeroobset võimekust, sensoorset integratsiooni ning jäme- ja peenmotoorikat. Psühhosotsiaalsest vaatepunktist aitab terapeutiline ratsutamine kaasa enesehinnangu ja -taju ning enesedistsipliini ja emotsionaalse kontrolli paranemisele.

Ratsutamisteraapiat toetab lastevanemate taotluste põhjal ka Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

Logopeed

Logopeedi töö eesmärkideks on kujundada oskus, et inimene mõistaks teiste poolt öeldut või kirjutatut ning saaks oma mõtte kirjalikult või suuliselt teistele inimestele arusaadavalt edasi anda.

Kui inimesel puudub kõne, see on raskesti arusaadav või on kõne mõistmine näiteks autismispektrihäirest tulenevalt puudulik, siis on vaja suhtlemise toetamiseks kasutada kõnet toetavat või asendavat kommunikatsiooni ehk AAC-d. Sel juhul tegeleb logopeed mitteverbaalse kommunikatsiooni arendamisega (AAC vahendite koostamise ja nende kasutamise õpetamisega), ning kõnepuudega lapse, tema vanemate ja võrgustikus osalevate spetsialistide nõustamisega.

Eripedagoog-metoodik

Eripedagoog-metoodik hindab õpikeskkonna ja õppekava sobivust lastele. Nõustab õpetajaid ja lapsevanemaid lapse arenguliste ning hariduslike erivajaduste küsimustes, aitab valida sobivat õpimetoodikat ja õppematerjali ning pakub õpetajatele tuge klassi haldamisel ja dokumentide täitmisel.

Eripedagoog

Eripedagoog töötab keha-, meele- ja kognitiivse arengu puuetega, emotsionaalsete ja käitumisprobleemidega lastega. Eripedagoogi ülesandeks on toetada tunnetustegevust (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu), arendada õpioskusi ning suulist ja kirjalikku kõnet. Eripedagoog tegeleb laste hindamise, individuaalse õppekava koostamise ja selle alusel õpetamisega ning nõustab õpetajaid, sotsiaaltöötajat, lapsevanemaid (hooldajaid) arenguliste ja hariduslike erivajaduste küsimustes. Eripedagoog nõustab klassi- ja aineõpetajaid erivajadusega õppijale jõukohase õppematerjali ja erinevate õpistrateegiate, võtete ja vahendite valikul õppe planeerimise protsessis.  Õpilase suunab eripedagoogi juurde klassi- või aineõpetaja kooskõlastatult lapsevanemaga.

Sotsiaalpedagoog

Sotsiaalpedagoog tegeleb sotsiaalprobleemidega koolis (toimetulek erinevates sotsiaalsetes keskkondades / situatsioonides, grupiprotsessid, koolitõrge jm koolikohustuse täitmisega seotud teemad, konfliktid eakaaslaste ja täiskasvanutega jm) ning nende ennetamisega, sh probleemidega laste ja perede välja selgitamise ning kaardistamisega. Sotsiaalpedagoogi ülesannete hulka kuulub individuaalne töö õpilasega, õpilase pereliikmetega, koostöö kooli tugivõrgustikuga ja vastavate ametkondadega (lastekaitse, sotsiaalhoolekanne, korrakaitsesüsteem) ning õpilase võrgustikuliikmetega väljaspool kooli.

Sotsiaalpedagoog koordineerib tugispetsialistide tööd.

Sotsiaalpedagoogiline töö Masingu koolis on kolmetasandiline:

• esimese tasandi moodustavad õpilast vahetult ja kogu koolipäeva kestel (sotsiaal)pedagoogiliste võtetega suunavad tugiisikud ja abiõpetajad;
• teise tasandi moodustab sotsiaalpedagoogiline sekkumine, kus märgatakse abivajajat, informeeritakse probleemidest võrgustikku, teavitatakse abivõimalustest ning leitakse olukorra parendamiseks sobivad spetsialistid;
• kolmanda tasand sisaldab endas kogu koolitasandit hõlmav sotsiaalpedagoogilist tööd, mis suuresti kattub ka haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordinaatori tööülesannetega. Antud tasandil on sotsiaalpedagoogi ülesanneteks probleemide kaardistamine, ennetamine, hindamine ja koostöö. Sotsiaalpedagoog, märkab ja hindab isiku hariduslikke vajadusi, toetab tema arengut ja toimetulekut, loob abivajaja ümber võrgustiku, mis parimal võimalikul moel toetab isikut probleemi põhjuste väljaselgitamisel ja parimate võimalike lahenduste leidmisel.

Loovterapeut

Loovteraapia on põhjendatud, eesmärgipärane ja planeeritud tegevus psühhoterapeutilises ravis ja rehabilitatsioonis, kus selgelt määratletud kliendi-terapeudi suhtes rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks (Allikas: Eesti Loovteraapiate Ühing, https://loovteraapiateyhin.wixsite.com/elty).

Kooli loovterapeut aitab, kui:

• lapse verbaalne suhtlemisoskus on piiratud;
• laps küll suudab verbaalselt end väljendada, kuid tal on raske murest rääkida;
• laps vajab jõustamist, enda ressursside leidmist ja eesmärkide seadmist;
• laps vajab võimalust pingete, stressi või ärevuse maandamiseks;
• laps vajab toetust, et õppetööga paremini hakkama saada (keskendumisoskuse, juhiste järgimise oskuse jmt toetamine);
• lapsel on vaja toetada emotsionaalset arengut, koostöö- ja suhtlemisoskust.

Tartu Herbert Masingu koolis rakendatatakse loovteraapias peamiselt visuaalkunstitehnikaid: maalitakse, joonistatakse, meisterdatakse, luuakse skulptuure (nt savist), tehakse fotosid, ilusa ilma korral luuakse kunsti looduses. Samuti lähtuvalt lapse vajadustest kasutatakse ka draama-, liikumis- ja muusikateraapia elemente.

Loovteraapias ei ole oluline tulemus, vaid loominguline protsess ise. Olulisel kohal on loovuse äratamine, laste vaba eneseväljenduse julgustamine ja eduelamuse võimaldamine. Selle käigus õpib laps oskusi, mis aitavad tal koolis paremini hakkama saada. Valminud kunstitöö on peegliks lapse tunnetele ja mõtetele. See, kas ja kui palju laps enda kunstitööst ja sellega koos üleskerkinud tunnetest ning mõtetest terapeudiga räägib, sõltub lapse valmisolekust.

Viimati uuendatud: 02 Oktoober 2023

Meie koolis on kasutusel erinevad kaasaegsed erivajadustega laste õpetamist ja kasvatamist toetavad metoodikad.

Eripedagoogiline lähenemine

Tartu Herbert Masingu Koolis rakendatakse õppeainete õpetamisel üldpedagoogika kõrval laialdaselt ka eripedagoogika põhimõtteid, sh erimetoodilisi võtteid õppeainete õpetamisel.

Õpilaste erivajadustest lähtuvalt:

• jõukohastatakse õppetekste nii mahu kui ka sõnastuse osas,
• näitlikustatakse õpetust tajumist toetavate naturaalsete, verbaalsete või visuaalsete vahenditega,
• koostatakse individuaalseks tööks õpilaste erinevat võimekust arvestavad diferentseeritud sisuga töölehed,
• lõimitakse õpetus laste tunnetusprotsesside arendamisega.

TEACCH

Üheks efektiivseks võimaluseks toetada autismispektri häirega õpilasi on programm nimega TEACCH (Treatment and Education of Autistic and related Communication handicapped CHildren).

Programm asutati Eric Schopleri ja Robert J. Reichleri poolt 1966 aastal Põhja-Carolinas. Programmi alustaladeks on:

• Struktureeritud õpe. See on lähenemisviis, millega saab suurendada indiviidi oskusi ning muuta keskkonda isikule kergemini mõistetavamaks ja sobilikumaks. Stuktureeritud õpe sisaldab füüsilise keskkonna ümberkorraldamist ja autismispetsiifiliste probleemide lahendamiseks vajalike strateegiate väljatöötamist. Struktureerituse eesmärgiks on õpetada, et olukordadel on tähendus ning nad on etteaimatavad. See teadmine aitab identifitseerida ümbritsevas maailmas esinevaid seosed ja neid mõista.
• Koostöö vanemate ja teiste spetsialistide vahel. TEACCH programmi seisukohalt on vanemad kõige paremad eksperdid. Nad on oma lapse arenguga kõige rohkem kursis ja nad oskavad seega tavaliselt kõige paremini tõlgendada lapse käitumist. Seetõttu on vajalik vanemate aktiivne suhtlemine lastega tegelevate spetsialistidega ning vanemate kaasamine lapse arendamisse.
• Individuaalsusega arvestamine. TEACCH programm näeb ette, et õpetaja õpib peensusteni tundma autismispektri häirega lapse isiksust ja omapärasid ning suudab nendega õppetöös arvestada.

Allikas: Cary B. Mesibov, Victoria Shea, Eric Schopler 2004. The TEACCH approach to autism spectrum disorders. Springler.

Oskuste õpe

Oskuste õpe on lastele mõeldud probleemide lahendamise meetod, mille aluseks on lahenduskeskse lühiteraapia põhimõtted. Oskuste õppe abil omandavad lapsed oskusi, et toime tulla ja lahendada mitmeid psüühilisi ja sotsiaalseid probleeme. Meetodi väljatöötjateks on Ben Furman ja sotsiaalpsühholoog Tapani Ahola ning eripedagoogid Sirpa Birni ja Tuija Teräväga.

Oskuste õppe keskne idee käsitleb suurt osa laste probleemidest oskusena, mida on võimalik õppida või täiendada. Teisiti öeldes – lastel ei ole mitte probleeme, vaid on oskusi, mida nad veel ei ole ära õppinud. Taoline positiivne lähenemine toetab lapsi käitumisraskustest ülesaamisel, aidates seega vähendada probleemse käitumisega koos käivaid probleeme nagu näiteks koolist väljalangemine või õppedukuse alanemine. Samuti toetab see õpilasi nende väärtuste ja eneseväärikuse kujundamisel, kuna võrreldes probleemide lahendamise keskse lähenemisega muudab oskuste õpe sotsiaalsete oskuste arengu lapse jaoks meeldivaks rahuldust pakkuvaks kogemuseks, toetades seega usku endasse kui isikusse, kes suudab raskusi ületada.

Lisainfo: www.kidsskills.org

Zones of Regulation

Zones of Regulation on lähenemine, mis aitab õpilastel omandada oskusi oma emotsioonide paremaks äratundmiseks, juhtimiseks ja sobiliku käitumisstrateegia valimiseks. Selleks:

• anname emotsioonidele nimetused
• jagame värvikoodide alusel emotsioonid rühmadesse
• leiame asukoha tunneteskaalal
• valime vastavalt värvikoodile ja olukorrale sobiliku tegevuse

Lisainfo: https://zonesofregulation.com/

Verge

Verge metoodika annab praktilised oskused nii agressiivsete situatsioonide ennetamiseks kui ka füüsiliseks piiride seadmiseks. Meetodi omandamisel saadud teadmised on ka agressiooni ennetava efektiga.

Lisainfo: http://verge.ee/

Motiveeriv intervjueerimine

Motiveeriv intervjueerimine (MI) on suhtlusstiil ja nõustamismeetod, mis on suunatud inimeste käitumises positiivsete muutuste esile kutsumisele. Meetod õpetab rakendama igapäevaseid suhtlemisvõtteid moel, mis suurendavad inimeste sisemist motivatsiooni, võimet võtta oma elus ette olulisi muutusi ning neid elus hoida.

Viimati uuendatud: 29 September 2023