Pepleri õppekeskus on mõeldud umbes 20 autistlikule lapsele, kes vajavad eriti tugevalt struktureeritud õpikeskkonda. Keskus tegutseb pikapäevakoolina, kus lapsed saavad struktureeritud õpikeskkonnas viibida tööpäevadel kl 9 - 16ni ja lisaks akadeemiliste teadmiste omandamisele pannakse pikapäevakoolis suuremat rõhku sotsiaalsete oskuste omandamisele ja rahustamisrutiinidele.
Õpetamine Pepleri õppekeskuses toimub samuti TEACCH-meetodi alusel vt. õpilahendustest struktureeritud õpe.
- Üksikasjad
Interaktsioonikeskuse näol on tegemist koolimajas asuvate ruumidega, mis on kujundatud ja sisustatud erinevate õppemetoodikate praktiseerimiseks. Suurimat rõhku on pandud kõnet asendavate ja toetavate meetodite rakendamisele läbi erinevate kõrg- ja madal tehnoloogiliste vahendite. Olemas on erinevad kommunikaatorid, suhtlusraamatud ja programmid, vastavalt lapse vajadustele ja võimekusele luua suhtlusvahendeid. Ruumides teevad igapäevaselt tööd logopeed, eripedagoog, aga ka klassiõpetajad eesmärgiga kujundada ja õpetada süstemaatiliselt lapsele kommunikatiivseid osaoskusi.
Kasutades erinevaid kõnet asendavaid ja toetavaid (alternatiivkommunikatsiooni) lähenemisviise on võimalik olulisel määral parandada laste ja seeläbi neid ümbritsevate inimeste üldist toimetulekut. Lisaks süstemaatilisele lapse kommunikatiivsete oskuste kujundamisele pakub interaktsioonikeskus võimaluse toetada koolituse ja nõustamisega vanemaid ja lastega töötavaid spetsialiste üle Eesti, andes neile võimaluse jälgida ja õppida juba kogenud spetsialistidelt.
- Üksikasjad
Tartu Herbert Masingu Koolis toimub iga õpilase (1.-12.klassini) õppetöö kõigis õppeainetes individuaalsete õppekavade alusel. Individuaalsetes õppekavades fikseeritakse tõhustatud ja eritoe alusel õppivate õpilaste jaoks õppesisus, -vormis, -ajas ja -korralduses klassi- või õpilasepõhiselt tehtud muudatused või kohandused. Individuaalsete õppekavade loomisel ja rakendamisel osalevad klassi- ja aineõpetajad ning tugispetsialistid, kaasates vajadusel majaväliseid spetsialiste ning kooskõlastades lapse individuaalsusest lähtuvad õpilahendused lapsevanematega.
Õpilase psüühikahäirest ja/või neuroloogilistest eripäradest tulenevalt toimub kõikides ainetundides:
- motiveeriva, individuaalsest eripärast lähtuva õpikeskkonna loomine
- käitumise, sotsiaalsete oskuste ja õpioskuste kujundamine
- individuaalne juhendamine ja suunamine
- erimetoodiline õpe
Erimetoodiline õpe sisaldab õppematerjali ja õpikeskkonna struktureerimist, tööjuhendite lihtsustamist ja algoritmina esitamist, näitlikustamist ja visualiseerimist, kõne toetamist, tekstide jõukohastamist, abivahendite (skeemid, graafikud, tabelid jne) võimaldamist.
Muutusi õpilase tunnikoormuses tehakse jooksvalt vastavalt õpilase individuaalsetele eripäradele, õpijõudlusele ja psüühilistele ning käitumuslikele eripäradele.
Individuaalses õppekavas fikseeritakse õppetase (põhikooli või gümnaasiumi riiklik õppekava, põhikooli või gümnaasiumi riiklik õppekava õpitulemuste vähendamisega teatud õppeainetes, põhikooli riiklik lihtsustatud õppekava lihtsustatud või toimetuleku õpe), aluseks koolivälise meeskonna vastavad soovitused ning lapsevanema nõusolek vastava õppekava ja õppevormi rakendamiseks.
Individuaalne õppekava kajastab infot õppevormi kohta, mis võib olla õpilase vajadusi ja eripärasid arvestades ajas muutuv. Valdavalt õpivad Tartu Herbert Masingu Kooli õpilased struktureeritud õpikeskkonnaga eriklassis. Tulenevalt õpilaste ja gruppide eripärast rakendatakse ka individuaalõpet, kombineeritud klassi- ja individuaalõpet, õpet mikrogruppides, kodu- või distantsõpet (tervislikel põhjustel või vanema avalduse alusel), mittestatsionaarset õpet gümnaasiumiastmes jne.
- Üksikasjad
